Rohemajandus

Rohemajandus otsib inimeste vajaduste ja loodusvarade säilimise tasakaalu. Energia- ja materjalitõhusam tootmine, keskkonnahoiu põhimõtete järgimine, suurema lisandväärtusega toodete valmistamine ja ökodisain peaksid tagama, et inimkonna tegevus ühildub paremini loodusliku aineringega ega koorma loodust.

Rohemajanduse statistika annab ülevaate keskkonnakaupade ja -teenuste sektori

  • toodangust;
  • ekspordist;
  • tööhõivest;
  • loodud lisandväärtusest;
  • osatähtsusest kogumajanduses.

Statistikale tuginedes saab riik otsustada, kuidas ressursse säästvalt majandada.

Keskkonnakaupade ja -teenuste sektori toodang 3,74 miljardit eurot
10,61%
2020
Keskkonnakaupade ja -teenuste sektori lisandväärtus 1,41 miljardit eurot
7,13%
2020
Keskkonnakaupade ja -teenuste sektori eksport 596,3 miljonit eurot
8,4%
2020
Keskkonnakaupade ja -teenuste sektori tööhõive 37 538,1 täistööaja ekvivalent
16,4%
2020
Keskkonnakaupade ja -teenuste sektori toodang | 2017–2020
Keskkonnakaupade ja -teenuste sektori lisandväärtus | 2017–2020
Keskkonnakaupade ja -teenuste sektori tööhõive | 2017–2020
Keskkonnakaupade ja -teenuste sektori toodang | 2017 – 2020
Ühik: miljonit eurot
2017 2018 2019 2020
Toodang 2 935 3 164 3 378 3 736

Keskkonnakaupade ja -teenuste sektori lisandväärtus | 2017 – 2020
Ühik: miljonit eurot
2017 2018 2019 2020
Lisandväärtus 1 187 1 256 1 320 1 414

Keskkonnakaupade ja -teenuste sektori tööhõive | 2017 – 2020
Ühik: täistööaja ekvivalent
2017 2018 2019 2020
Tööhõive 31 702 30 620 32 257 37 538

Blogi

Rohepöördega ei saa oodata

Rohepööre ei ole teisejärguline teema, mille saab kõrvale heita, kuni koroonakriis, inflatsioon ja Ukraina sõda lahenduse leiavad. Rohepöördega tuleb tegeleda nüüd ja praegu, leidsid Riigikantselei rohepoliitika koordinaator Kristi Klaas, Tartu ülikooli professor Aveliina Helm, Tööandjate Keskliidu volikogu juht Kai Realo ja Statistikaameti keskkonnastatistika juht Kaia Oras Arvamusfestivalil statistikaameti korraldatud arutelus.
Loe edasi 19. august 2022
Blogi

Eestimaa on aina mahedam

Eelmise aastaga lisandus Eestisse 112 uut mahepõllumajandustootjat ja mahepõllumajanduslik ning sellele üle mineva maa pind kasvas lausa 7%. Mahemune toodeti kolmandiku võrra rohkem ja nagu tavatootmiseski, nii saadi rekordiline saak ka maheteraviljakasvatuses.
Loe edasi 16. juuni 2020
Blogi

Mis maa see on, siin pole ühtki mäge…

Statistikaamet uuris, kui suure osa moodustavad meie valdade ja linnade pindaladest suuremad maakatte tüübid nagu mets, põllu- ja aiamaa, rohumaa ning märgalad. Selgub, et metsa osatähtsus on suurim Saarde vallas, põllu- ja aiamaa osatähtsus Rakvere vallas, märgalade osatähtsus Kastre vallas ning rohumaid on osatähtsuselt enim Kihnu saarel.
Loe edasi 25. aprill 2019