Rohemajandus
Rohemajandus otsib inimeste vajaduste ja loodusvarade säilimise tasakaalu. Energia- ja materjalitõhusam tootmine, keskkonnahoiu põhimõtete järgimine, suurema lisandväärtusega toodete valmistamine ja ökodisain peaksid tagama, et inimkonna tegevus ühildub paremini loodusliku aineringega ega koorma loodust.
Rohemajanduse statistika annab ülevaate keskkonnakaupade ja -teenuste sektori
- toodangust;
- ekspordist;
- tööhõivest;
- loodud lisandväärtusest;
- osatähtsusest kogumajanduses.
Statistikale tuginedes saab riik otsustada, kuidas ressursse säästvalt majandada.
Keskkonnakaupade ja -teenuste sektori toodang
4,15 miljardit eurot
10,52%
2021
Keskkonnakaupade ja -teenuste sektori lisandväärtus
1,51 miljardit eurot
8,19%
2021
Keskkonnakaupade ja -teenuste sektori eksport
746,6 miljonit eurot
29,6%
2021
Keskkonnakaupade ja -teenuste sektori tööhõive
33 521,6 täistööaja ekvivalent
-11,1%
2021
Keskkonnakaupade ja -teenuste sektori toodang | 2018–2021
Keskkonnakaupade ja -teenuste sektori lisandväärtus | 2018–2021
Keskkonnakaupade ja -teenuste sektori tööhõive | 2018–2021
Keskkonnakaupade ja -teenuste sektori toodang | 2018 – 2021
Ühik: miljonit eurot
| 2018 | 2019 | 2020 | 2021 | |
|---|---|---|---|---|
| Toodang | 3 164 | 3 403 | 3 757 | 4 152 |
Keskkonnakaupade ja -teenuste sektori lisandväärtus | 2018 – 2021
Ühik: miljonit eurot
| 2018 | 2019 | 2020 | 2021 | |
|---|---|---|---|---|
| Lisandväärtus | 1 256 | 1 286 | 1 396 | 1 510 |
Keskkonnakaupade ja -teenuste sektori tööhõive | 2018 – 2021
Ühik: täistööaja ekvivalent
| 2018 | 2019 | 2020 | 2021 | |
|---|---|---|---|---|
| Tööhõive | 30 620 | 32 271 | 37 710 | 33 522 |
Blogi
Rohepöördega ei saa oodata
Rohepööre ei ole teisejärguline teema, mille saab kõrvale heita, kuni koroonakriis, inflatsioon ja Ukraina sõda lahenduse leiavad. Rohepöördega tuleb tegeleda nüüd ja praegu, leidsid Riigikantselei rohepoliitika koordinaator Kristi Klaas, Tartu ülikooli professor Aveliina Helm, Tööandjate Keskliidu volikogu juht Kai Realo ja Statistikaameti keskkonnastatistika juht Kaia Oras Arvamusfestivalil statistikaameti korraldatud arutelus.
Blogi
Eestimaa on aina mahedam
Eelmise aastaga lisandus Eestisse 112 uut mahepõllumajandustootjat ja mahepõllumajanduslik ning sellele üle mineva maa pind kasvas lausa 7%. Mahemune toodeti kolmandiku võrra rohkem ja nagu tavatootmiseski, nii saadi rekordiline saak ka maheteraviljakasvatuses.
Blogi
Mis maa see on, siin pole ühtki mäge…
Statistikaamet uuris, kui suure osa moodustavad meie valdade ja linnade pindaladest suuremad maakatte tüübid nagu mets, põllu- ja aiamaa, rohumaa ning märgalad. Selgub, et metsa osatähtsus on suurim Saarde vallas, põllu- ja aiamaa osatähtsus Rakvere vallas, märgalade osatähtsus Kastre vallas ning rohumaid on osatähtsuselt enim Kihnu saarel.