Tööturg

Tööealine rahvastik jaguneb üldjoontes kolmeks: töötajad ehk tööga hõivatud, töötud ja majanduslikult mitteaktiivsed. Töötajad ja töötud kokku moodustavad majanduslikult aktiivse rahvastiku ehk tööjõu. Aktiivne tööotsimine on igasugune tegevus selleks, et tööd leida või alustada ettevõtlust. Mitteaktiivse rahvastiku hulka kuuluvad need, kes ei soovi või ei saa töötada, näiteks koduperenaised, mittetöötavad õppurid, puuetega inimesed jt.

Tööturustatistikast saab ülevaate Eesti tööturu olukorrast, näiteks sellest:

  • kui suur on tööhõive;
  • kui palju on palgatöötajaid ja mis ametialadel nad töötavad;
  • kui palju inimesi töötab osaajaga;
  • kui palju on Eestis töötuid;
  • milline on immigrantrahvastiku tööhõive;
  • kui palju on tööealiste elanike hulgas majanduslikult mitteaktiivseid inimesi;
  • milline on tööealise rahvastiku haridus elualade järgi ja maakondades.

Tööturustatistikat on vaja kohaliku omavalitsuse eelarve ja riigieelarve planeerimiseks ning riigi tegevusplaanide koostamiseks.

15–74-aastaste tööjõus osalemise määr 73,3 %
2022
15–74-aastaste tööhõive määr, tööturg 69,2 %
2022
15–74-aastaste töötuse määr 5,6 %
2022
15–74-aastaste tööjõus osalemise määr (kvartal) 73,5 %
3,1%
2022 IV KVARTAL
15–74-aastaste hõivenäitajad | 2011–2021
Uudis

1 MINUTI ANDMEAMPS. Millest räägivad töötuse andmed?

Statistikaameti värsked andmed näitavad, et mullu vähenes teist aastat järjest nii töötute arv kui ka langes töötuse määr. 2022. aastal oli Eesti tööjõu-uuringu andmetel töötuse määr Eestis 5,6%, töötukassa andmetel aga mõnevõrra kõrgem. Miks need näitajad erinevad?
Loe edasi 15. veebruar 2023
Uudis

Töötute arv kahanes teist aastat järjest

Statistikaameti andmetel oli 2022. aastal tööjõus osalemise määr 73,3%, tööhõive määr 69,2% ja töötuse määr 5,6%. Tööga hõivatuid oli 677 400, see näitaja on viimaste aastate suurim.
Loe edasi 15. veebruar 2023