2011. aastal vähenes varasema aastaga võrreldes nii sündide kui ka surmade arv. Aasta varem napilt positiivne loomulik iive oli 2011. aastal taas negatiivne.
Aasta algab paljudele lubadustega – lähen trenni, hakkan tervislikumalt sööma ja puhkan rohkem. Kui tublilt on Eesti inimesed aga seni oma tervise ja hea enesetunde eest hoolitsenud? Tõde selgub viimase ajakasutuse uuringu andmetest.
Statistikaameti täpsustatud andmete alusel oli 1. jaanuaril 2021 Eesti rahvaarv 1 330 068, mis on 1179 inimest rohkem kui aasta varem*. Loomuliku iibe tõttu vähenes rahvaarv mullu 2602 inimese võrra, kuid positiivne rändesaldo suurendas seda 3782 inimese võrra.
Kuidas panna andmemajandus tõhusalt toimima organisatsioonis, mis kogub ja haldab infot 80 andmekogust piltlikult öeldes maal, õhus ja vees? Just sellise väljakutse ees seisis 2021. aastal loodud Transpordiamet.
2011. aastal vähenes varasema aastaga võrreldes nii sündide kui ka surmade arv. Aasta varem napilt positiivne loomulik iive oli 2011. aastal taas negatiivne.
23. märtsil kell 13 toimus andmekirjaoskuse nädala raames Tagasi Kooli külalistund, kus statistikaameti juhtivanalüütik Terje Trasberg andis ülevaate, kui palju inimesi elab Eestis, miks meil seda teada on vaja ning kuidas rahvaarvu üldse arvutatakse. Blogis võtame kokku tunnis räägitu ja teeme tutvust statistika andmebaasidega.
Esialgsetel andmetel oli 2016. aasta 1. jaanuaril Eesti rahvaarv 1 311 800, mis on 1500 inimest vähem kui aasta varem samal ajal, teatab Statistikaamet.
Eestis suri 2019. aastal tuhande elussündinu kohta 1,6 alla üheaastast last. Imikusuremus on maailmas üks olulisemaid demograafilise ja sotsiaalse arengu näitajaid ning on märkimisväärne, et paistame selle poolest maailmas silma kui ühed parimatest. Vaadates viimaste kümnendite jooksul toimunud muutust, saame rääkida eduloost, mis väärib jagamist.