Otsingu tulemused

Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted juulis 10% rohkem toodangut kui eelmise aasta samas kuus. Toodang suurenes energeetikas 16%, töötlevas tööstuses 6% ning mäetööstuses 72%.

Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted märtsis 2% rohkem toodangut kui eelmisel aastal samal ajal. Toodang suurenes energeetikas 9% ja töötlevas tööstuses 2%, kuid vähenes mäetööstuses 26%.

Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted jaanuaris 1% rohkem toodangut kui 2020. aastal samal ajal. Sektoriti vähenes toodang vaid mäetööstuses 13%, töötlevas tööstuses jäi samale tasemele ja energeetikas kasvas 33%.

Eesti ettevõtete seas on e-kaubanduse kanalite kasutamine leidnud kindla koha ning on näha, et e-kanalites turustamine jätkab tõusvas trendis, mida kinnitavad ka uuringu tulemused. E-kaubanduse trende kirjeldab statistikaameti juhtivanalüütik Tiina Pärson.

Statistikaameti andmetel oli tänavu kolmandas kvartalis tööjõus osalemise määr 73,7%, tööhõive määr 69,5% ja töötuse määr 5,6%.

Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted 2020. aastal 5% vähem toodangut kui aasta varem. Toodang vähenes kõigis tööstuse kolmes sektoris: energeetikas 19%, mäetööstuses 13% ja töötlevas tööstuses 4%.

Statistikaameti andmetel oli tänavu kolmandas kvartalis tööjõus osalemise määr 71,5%, tööhõive määr 67,4% ning töötuse määr 5,7%.

Iga kuu toimuvad uuringud aitavad kiiresti ja regulaarselt hinnata majanduse olukorda ning võimaldavad prognoosida ka tulevikku. „Muu hulgas annavad konjunktuuribaromeetrid infot selle kohta, kuidas hindavad Eesti elanikud oma võimekust säästa või teha suuremaid oste. Samuti saab nende abil hinnata ehitus-, tööstus-, kaubandus- ja teenindusettevõtete äritegevuse arengut ja seda mõjutavaid tegureid,“ selgitas statistikaameti majandus- ja keskkonnastatistika osakonna juhataja Kaire Raasik. Konjunktuuribaromeetritega kogutavaid andmeid kasutatakse näiteks fiskaal- ja maksupoliitika planeerimisel

Statistikaameti andmetel moodustas sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2019. aastal jooksevhindades 28,4 miljardit eurot. Praegu oleks see võrreldav Panasonicu, Nokia või eBay turuväärtusega. Meie majandus oli 2019. aasta lõpuks kasvanud 39 järjestikkust kvartalit, st peaaegu 10 aastat kasvu alates majandussurutise lõpust. Selle ajaga suurenes Eesti majandus ja ka eratarbimine ligikaudu 40%. Väliskaubandus lausa kahekordistus.

Statistikaameti andmete kohaselt oli tänavu esimeses kvartalis tööjõus osalemise määr Eestis 71,7%, tööhõive määr 68,1% ning töötuse määr 5%. Need näitajad ei peegelda veel eriolukorra negatiivset mõju siinsele tööturule.