Liigu edasi põhisisu juurde

Otsingu tulemused

Marta ja Linda, Aksel ja Johannes: popid vanaaegsed nimed on tagasi!

Kuupäev 24.10.2023
Artikkel
Veidi üle kuu aja tagasi tervitas statistikaamet nimepäeva puhul kõiki Augusteid. Nimede rakendust uurides selgus, et August on levinuim üle 85-aastaste seas ning populaarne ka kuni 4-aastaste seas. See tähendab ainult üht – August on nimena tagasi. Seda, millised nimed lisaks Augustile veel populaarsust koguvad, kirjutab statistikaameti juhtivanalüütik Kristjan Erik Loik.

Vaesus ohustab enam vanemaealisi naisi

Kuupäev 26.11.2010
Artikkel
Vanemaealiste naiste suhtelise vaesuse määr oli 2008. aastal üle kahe korra meeste omast kõrgem, teatab Statistikaamet. Suhtelises vaesuses elas 41% vähemalt 65-aastastest naistest ja 19% samavanadest meestest.

Eestis on 445 000 annetajat ja 160 000 vabatahtliku töö tegijat

Kuupäev 29.11.2022
Artikkel
Täna, 29. novembril toimuvad neljandad üle-eestilised annetamistalgud. Seda, kui helde annetaja on keskmine eestimaalane ja kui paljud meist teevad vabatahtlikku tööd, uuris lähemalt statistikaameti juhtivanalüütik Marin Tasuja.

Ene-Margit Tiit: rahvaloenduse ajaloost ja tulevikust

Kuupäev 26.02.2021
Artikkel
Rahvaloendus on inimajaloo vanim statistikatöö. Aastatuhandete vältel on muutunud loenduse metoodika ja täpsustunud selle eesmärgid. Täienenud on ka andmete loetelu, mida inimeste kohta teada soovitakse, alustades haridustasemest ja pereinfost, lõpetades elutingimuste ning omandiga. Peamine loenduse eesmärk on jäänud siiski samaks ehk soov saada teada riigi, vahel ka linna või muu piirkonna elanike arv.

Valimisringkondade elanike statistiline portree

Kuupäev 27.02.2019
Artikkel
Statistikaamet koostas 2019. aasta Riigikogu valimistega seoses interaktiivse ülevaate* Eesti valimisringkondade elanikest. Nii saab igaüks vaadata, kui palju on tema valimisringkonnas inimesi, keda sagedasemad valimislubadused puudutavad.

5. Sooline võrdõiguslikkus

Valdkond
Üleilmne eesmärk „Sooline võrdõiguslikkus“ keskendub naiste ja tütarlaste põhiõigustele ning soolisele võrdõiguslikkusele. Eesmärgi saavutamiseks on vaja rohkem panustada, sealhulgas kujundada õigusruum, mis aitaks vähendada soolist diskrimineerimist ja muuta hoiakuid ning sotsiaalseid norme. ÜRO tegevuskava 2030 näeb ette kaotada naiste ja tütarlaste sooline ebavõrdsus ning ärakasutamine ja suurendada nende mõjuvõimu. Eesmärk on lõpetada naiste ja tütarlaste diskrimineerimine ning vägivald nende vastu. Tähtis on kindlustada naistele kõigil tasanditel võrdsed võimalused osaleda poliitikas