Otsingu tulemused

Statistikaameti andmetel on ühistransport hästi kättesaadav 76%-le Eesti elanikest. Seejuures ei erine oluliselt linna -ja maapiirkondade olukord – linnalistes piirkondades on hea kättesaadavus ühistranspordile 76%-l ja maapiirkondades 75%-l elanikest. 100% ehk kõigil elanikel on hea ühistranspordi kättesaadavus koguni 610-s asustusüksuses.

Järgmise aasta suveks selgub, kui suur on Eesti tegelik rahvaarv ja milline on olnud riigist väljaränne viimase aastakümne jooksul, rääkis professor Ene-Margit Tiit täna, 4. veebruaril Tartu Ülikooli väärikate ülikoolis 2011. aasta rahva ja eluruumide loendust tutvustades.

Eesti järgmine rahva ja eluruumide loendus toimub esimest korda Eesti ajaloos registrite andmetele tuginedes, st otse inimestelt midagi ei küsita, tulemused pannakse kokku riiklikes andmekogudes oleva info põhjal. Sellest ka loenduse nimi – registripõhine rahva ja eluruumide loendus (REGREL).

Mai teisel pühapäeval tähistame emadepäeva. Emaks saamise rõõmsale sündmusele järgneb lapsele sobiva nime otsimine. Statistikaamet tuli lapsevanematele appi ja lõi eesnimede statistikat pakkuva toote, kust saab otsida, milliseid nimesid Eesti elanikele on pandud ja kuidas aegade jooksul on nimede populaarsus muutunud. Põnevat avastamist!

Millised teemad kütsid Eesti statistikaelus sel aastal kõige rohkem kirgi? Jaanuaris vaatasime otsa tõele, kui soolane on Eesti palgalõhe tegelikult. Kuigi Eesti riigis lõhe väheneb, on palgalõhe meil juba pikka aega Euroopa Liidu riikide võrdluses suurim. 2017. aastal oli naiste tunnitasu meeste omast viiendiku võrra väiksem. Suurimad meeste ja naiste palkade erinevused on finants- ja kindlustustegevuses.

Statistikaamet täiendas nimede statistika rakendust 2016. aasta andmetega ja nüüd saab eesnimede kohta infot 2017. aasta 1. jaanuari seisuga. Aastatel 2011–2016 sündinud tüdrukute puhul olid kõige populaarsemad nimed Sofia ja Maria ning poistel Robin ja Rasmus. Kõige suurema tõusu on nimede populaarsuse tabelis teinud tüdrukutel Adeele ja Arabella ning poistel Remi ja Miron.

Rahvaloenduseni on küll enam kui aasta aega, ent ettevalmistused suurprojekti õnnestumiseks on statistikaametis kestnud juba ligi kümme aastat. Tehtud on palju olulisi otsuseid, aga omajagu on veel ka määramatust.

Statistikaameti leibkonna eelarve uuringu andmetel kulutas leibkonnaliige 2010. aastal toidule ja mittealkohoolsetele jookidele 69 eurot kuus. Leibkonna eelarves oli toit suurim kuluartikkel, mille osatähtsus kogukulutustes oli 26%. 2010. aastal kulutas leibkonnaliige kuus keskmiselt 265 eurot, millest enim kulus toidule ja mittealkohoolsetele jookidele. Toidukulutuste sisse ei ole arvestatud väljas söömist ega kulutusi alkoholile ja tubakale. Toidukulutustest jääb pahatihti välja lastele antud taskuraha eest ostetud toit. Väljas söömisele kulus leibkonnaliikmel 2010. aastal 6,8 eurot kuus

Lastega perede tarbimisharjumused on üsna erinevad peredest, kus ei ole lapsi. Eelkõige tuleneb see sellest, et lastega pered on sunnitud oma sissetulekuid efektiivsemalt ja säästlikumalt kasutama. Statistikaameti andmetel kulutas 2015. aastal lastega leibkond leibkonnaliikme kohta 371 eurot kuus.