Otsingu tulemused

Eesti ülikoolide tasemeõppes õppis 2019/2020. õppeaastal rohkem välisüliõpilasi kui kunagi varem: 5520 välisüliõpilast 5528 õppekohal. Statistikaamet analüüsis haridus- ja noorteameti tellimusel välisüliõpilaste majanduslikku mõju Eestis töötamise kaudu. Vaatasime, millistesse valdkondadesse välistudengid peamiselt tööle lähevad ja milline on nende maksupanus Eestis töötades nii õpingute ajal kui ka lõpetamise järgselt.

Statistikaameti andmetel kasutas 2024. aasta teises kvartalis Eesti ettevõtete pakutavat maismaatransporti 49,6 miljonit sõitjat, mis on peaaegu sama palju kui mullu samas kvartalis. Busse kasutas 40,9 miljonit ja ronge 2,1 miljonit sõitjat. Mõlemaga tehti 1% rohkem sõite kui eelmise aasta teises kvartalis. Trammide ja trollidega sõitmine vähenes.

Andmete taaskasutus era- ja avaliku sektori vahel ei toimi Eestis piisavalt hästi. Seda pärsib turvaliste lahenduste puudumine andmete jagamiseks ja tühimik ühiskondlikus debatis, et leida lahendusi. Me vajame arutelu selle üle, milliseid kompromisse on ettevõtted ja inimesed valmis enda andmete jagamisel tegema.

29. septembrist on statistikaameti veebilehel avalik järgmise aasta kalender, kust poliitikakujundajad, ajakirjanikud ja teised andmehuvilised leiavad infot nii andmebaasi lisanduvate andmete kui ka uudiste avaldamise kohta.

28. septembrist on statistikaameti veebilehel avalik järgmise aasta kalender, kust leiab infot nii andmebaasi kui ka uudiste avaldamise kohta.

Minister Kristina Kallas sõnas, et uuringu tulemused viitavad haridusreformidega õiges suunas liikumisele – kui inimestel on madalam haridustase, on ka nende oskused ja eluga rahulolu kehvemad. Seetõttu on äsja algatatud õppimiskohustusliku ea pikendamise reform ka PIAACi tulemuste valguses õige tee. Uuringust selgunud venekeelsete inimeste nõrgem kaasatus tööturul ja madalama tasemega oskused näitavad eestikeelsele haridusele ülemineku vajalikkust ‒ neil on sageli takistuseks saanud puudulik riigikeeleoskus. Peame senisest enam pingutama, et pakkuda Ida-Virumaal täiskasvanutele nii erialast

Statistikaameti andmetel kasvas 2021. aastal võrreldes aasta varasemaga enim eraisikute interneti kasutamine e-kursustel osalemiseks. E-kaubanduse populaarsus suurenes jätkuvalt ja oma ostud tegid 16–74-aastastest elanikest internetis 62%. Ettevõtete seas on aina populaarsemaks muutunud ressursi- ja kliendihaldustarkvarad ning katsetatakse ka tehisintellekti.