Otsingu tulemused

Statistikaameti tootjahindade statistika tiimijuhi Eveli Šokmani sõnul mõjutas tootjahinnaindeksit võrreldes 2023. aasta septembriga enim hinnalangus elektri- ja soojusenergiaga varustamises ning kütteõlide tootmises. „Vastupidist mõju avaldas puittoodete tootmise ja puidutöötlemise, masinate ja seadmete remondi ning elektroonikaseadmete tootmise hinnatõus. Töötlevas tööstuses kokku oli hinnatõus 0,8%, toiduainete tootmises aga hinnalangus 0,8%,“ tõi Šokman välja. Võrreldes selle aasta augustiga mõjutas indeksit septembris samuti eelkõige hinnalangus elektri- ja soojusenergiaga varustamises

Linnaliinibussidega sõideti kolmandas kvartalis 30,5 miljonil korral, mis on peaaegu sama palju kui mullu. Sõitja ühe reisi keskmist pikkust linnaliinibussis arvestatakse linnapõhiste konstantidega, üle linnade tuleb keskmise reisi pikkuseks 4,6 km. Statistikaameti analüütik Anu Ainsaar tõi välja, et maakonna- ja vallaliine kasutati kolmandas kvartalis 5,6 miljonil korral, mida on 6% enam kui mullu samal ajal. „Hinnanguliselt sõitis maakonna- ja vallaliinidel reisija keskmiselt 17,4 km ehk 3% pikemalt kui teises kvartalis. Samas oli teises kvartalis neil liinidel sõitjaid 6 miljonit, mida on

Statistikaameti analüütik Johanna Linda Pihlak ütles, et kui septembris vähenes müügimaht eelmise aasta sama ajaga võrreldes 4%, siis oktoobris kahanemine mõnevõrra aeglustus. „Müügimahu vähenemist mõjutasid oktoobris enim toidukaupade kauplused, kus maht vähenes aastaga 4%. Tööstuskaupade kaupluste müügimaht hakkas aga oktoobris pärast üle kahe aasta kestnud vähenemist taas kasvama ning suurenes eelmise aasta sama ajaga võrreldes 3%,“ tõi Pihlak välja. Tööstuskaupadest kõige rohkem ehk 18% suurenes müügimaht muudes spetsialiseeritud kauplustes, kus kaubeldakse peamiselt arvutite ja nende

Tartu ülikooli rändeuuringute teadur Kadi Kalm (PhD) on põhjalikult uurinud etnilist segregatsiooni ehk rahvusrühmade ruumilist eraldatust Eestis ja Eesti elanike rändesuundumusi. Kalmu teadustöö põhineb suuresti statistikaameti rahvastikuandmetel, mis on tema sõnul lubanud uurida eestlaste ja venelaste eraldatust Eestis mitmekülgsel moel. „Meil on tõsine probleem segregatsiooniga – eesti- ja venekeelne elanikkond elavad endiselt suuresti eraldi. On näitajaid, mis lähevad paremaks, aga suuri edusamme meil lõimumispoliitikas ei ole – ka rohkem kui 30 aastat pärast taasiseseisvumist,“ tõdes Kalm

Statistikaameti andmetel vähenes 2024. aasta mais eelneva aasta sama ajaga võrreldes kaupade eksport 6% ja import 13%. Kaupu eksporditi jooksevhindades ligi 1,6 miljardi euro ja imporditi ligi 1,7 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 144 miljonit eurot, mis on 170 miljoni võrra väiksem kui aasta varem.

Statistikaameti keskkonnastatistika tiimi juhtiveksperdi Kaia Orase sõnul muudab Eesti puhul selle aasta Maa päeva sõnumi eriti kõnekaks meie ökoloogilise jalajälje ületamise kuupäev (ingl Earth Overshoot Day). „Sellel aastal saabus Eesti looduse taluvuspiiri ületamise päev juba 4. märtsil. See tähendab, et alates sellest hetkest elame justkui laenatud looduse arvelt, tarbides rohkem ressursse, kui ökosüsteem suudab sama aasta jooksul taastoota,” sõnas Oras. „Inimkonnal on enneolematu võim: me suudame muuta maastikke, rajada linnu, ehitada tehnoloogiaid ja kujundada tulevikku. Ent sama võim

Tarbijahinnaindeksi tõus oli jaanuaris võrreldes 2022. aasta detsembriga 0,8% ning võrreldes eelmise aasta jaanuariga 18,6%. Kaubad olid võrreldes möödunud aasta jaanuariga 19,0% ja teenused 17,8% kallimad.

Eesti ehitusettevõtted ehitasid kolmandas kvartalis kokku 1127 miljoni euro eest, sellest hooneid 686 miljoni ja rajatisi 441 miljoni euro eest. Mullu sama ajaga võrreldes ehitati hooneid 4% ja rajatisi (teed, sillad, sadamad, magistraaltorustikud, side- ja elektriliinid, spordiväljakud jms) 7% vähem. Statistikaameti juhtivanalüütik Merike Sinisaar rõhutas, et kohalikku ehitusturgu mõjutas kolmandas kvartalis enim rajatiste ehitusmahtude vähenemine. „Hoonete ehitus on kahanenud juba 2022. aasta teisest kvartalist alates, nüüd vähenes ka rajatiste ehitamine. Nii hoonete kui ka rajatiste puhul

Statistikaameti juhtivanalüütik Helle Bunder tõi välja, et oktoobris töötleva tööstuse toodangu maht üle pika aja pisut suurenes. „Pärast peaaegu 2,5 aastat kestnud mahu vähenemist kasvas toodang võrreldes 2023. aasta oktoobriga 0,8%,“ lisas Bunder. Oktoobris suurenes tööstustoodangu maht pooltes töötleva tööstuse tegevusalades. Olulisematest tööstusharudest kasvas toiduainete (6,4%), metalltoodete (3,8%), elektriseadmete (9,9%) ning ehitusmaterjalide (8%) tootmine. Suurema osatähtsusega tööstusharudest kahanes puidutöötlemine (4,1%), arvutite ja elektroonikaseadmete (7,4%) ning