Tööjõus osalemise määr oli 2018. aastal 71,9%, tööhõive määr 68,1% ja töötuse määr 5,4%, teatab Statistikaamet. Pikaajaliste töötute arv on viimase 20 aasta väikseim.
Kõige suuremad muutused taasiseseisvunud Eesti tööturul toimusid uuele majandussüsteemile üleminekuga 1990ndatel. Keeruka loomuga tööturgu iseloomustatakse peamiselt hõive, töötuse ja mitteaktiivsuse kaudu. Järgnevalt keskendume pikemalt hõivele, mis peegeldab ka Eesti üht olulist väljakutset ehk tööjõupuudust.
Venemaa kallaletung Ukrainale on sundinud miljoneid ukrainlasi oma kodust ja kodumaalt lahkuma. Paljud neist on leidnud uue elukoha Eestis. Sõja tõttu Eestisse tulnud Ukraina kodanikud ja nende pereliikmed saavad taotleda ajutist kaitset , mis annab õiguse Eestis töötada. Statistikaamet uurib sotsiaalministeeriumi ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel, kas ja millise töö on ajutise kaitsega Ukraina põgenikud ja teistel alustel (elamisluba, lühiajaline töötamine jm) riigis viibivad Ukraina kodanikud leidnud. Andmed isikute kohta pärinevad rahvastikuregistrist ja töösuhte
Statistikaameti tööturu kiirstatistika värsked andmed näitavad, et septembris vähenes Eestis kehtivate töösuhete arv võrreldes nii augustiga kui eelmise aasta sama ajaga. Langus on hoogu juurde saanud ka töötlevas tööstuses, kus töösuhete arvu vähenemist on näha pea kõigis sektori harudes.
Statistikaameti andmete kohaselt oli kolmandas kvartalis tööjõus osalemise määr 71,8%, tööhõive määr 66,3% ja töötuse määr 7,7%. Töötuid oli 54 300, mis on 4900 võrra rohkem kui teises kvartalis.
Eelmisel aastal oli tööjõus osalemise määr 71,6%, tööhõive määr 68,4% ja töötuse määr 4,4%. Tööturul aktiivsete isikute aastakeskmine arv 2019. aastal oli 702 600, hõivatud oli 671 300.