Rahvaloenduse tulemused on avaldatud

Uudis
Postitatud 15. detsember 2022, 15.02 , juhtivanalüütik Terje Trasberg

2021. aasta rahva ja eluruumide loenduse tulemused on avaldatud. Loenduse käigus kokku koondatud andmed Eesti rahvastikust aitavad mõista, milline on elu Eestis täna.

Rahvaarv kasvab sisserände arvelt

Eesti rahvaarv 31.12.2021 seisuga (1 331 824 inimest) on umbes 3% võrra suurem kui 10 aastat tagasi. 84% täna Eestis elavatest inimestest elasid siin ka eelmise loenduse ajal. 11% on vahepealsel ajal juurde sündinud ning 5% on lisandunud sisserändega. Just sisseränne on viimastel aastatel ka madalama sündimuse juures taganud rahvaarvu kasvu. Eestis on tänaseks esindatud 211 rahvust ja siin räägitakse 243 erinevat emakeelt. Rahvaloenduse andmed näitavad, et Eesti on atraktiivne riik just kõrgelt haritud välismaalastele. Üleüldse jääb Eesti Euroopa riikide võrdluses silma kõrgharitud rahvastiku poolest – kõigist 25–64-aastastest elanikest on kõrgharidusega 43%, mis asetab Eesti Euroopas 7. kohale. Kusjuures Eesti naised on lausa 3. kohal.

Eri rahvusest inimesi elab Eestis rohkem kui kunagi varem, kuid eestlaste osakaal rahvastikust on läbi kolme loenduse püsinud stabiilsena (2000: 68,3%; 2011: 69,8%; 2021: 69,4%). Eesti keelt oskab 84% rahvastikust: 67% neist emakeelena ja 17% võõrkeelena. Eesti keele oskajate osakaal on võrreldes eelmiste loendustega tõusnud (2000: 80%; 2011: 82%) ja seda eriti just inimeste arvelt, kes räägivad eesti keelt võõrkeelena (2000: 12%; 2011: 14%). Hinnanguliselt 76% Eesti rahvastikust oskab mõnda võõrkeelt. Kui veel 10 aastat tagasi oli levinuim võõrkeel Eestis vene keel, siis tänaseks on selleks inglise keel. Mõnda murdekeelt räägib hinnanguliselt 17% eesti keelt emakeelena kõnelevast rahvastikust. Seda on 2 protsendipunkti võrra rohkem kui eelmisel loendusel.

Rahvastik vananeb, kuid vanemaealised on tervemad ja osalevad aktiivsemalt tööturul

Eesti elanike keskmine vanus on 42, mis on Eestis toimunud 11 rahvaloenduse kõrgeim näitaja. Näiteks Eesti esimesel rahvaloendusel 1881. aastal oli inimeste keskmine vanus 27 aastat. Tööealised moodustavad rahvastikust 61%, üle 64-aastased 20% ning alaealised 19%. 65-aastaste ja vanemate osakaal on tõusnud 15%-lt (2000. aastal) 20%-ni (2021).

Samas osalevad vanemaealised varasemast enam tööturul ning nad on oma igapäevategevustes tervise tõttu vähem piiratud kui eelmiste loenduste ajal. Üle 64-aastastest oli 2021. aastal tööga hõivatud 19%, 2011. aastal 10% ja 2000. aastal 14%. Kui 2011. aasta loenduse andmetel oli igapäevategevustes piiratud 39% üle 64-aastastest, siis 2021.aastal 24%. Samas on noortel täna hinnanguliselt rohkem terviseprobleeme kui varasematel loendustel. Näiteks kui 15–29-aastaste vanuserühmas tundis end 2011. aastal igapäevaelus terviseprobleemide tõttu piiratuna 14%, siis nüüd juba 17%.

Lapsi saadakse hiljem, kuid keskmine Eesti pere on suurem kui 10 aastat tagasi

Lapsi sünnitatakse hilisemas vanuses, kuid keskmine laste arv 45. eluaastaks on sama, mis 10 ja 20 aastat tagasi – 1,9 last. Võrreldes 2011. aastaga on perekondade arv vähenenud, sealhulgas on vähenenud abielupaariga ja üksikvanemaga perekondade arv, suurenenud on aga vabaabielupaariga perekondade arv. Abiellutakse hilisemas vanuses – kui 2000. aastal oli vähemalt pool elanikkonnast abielus juba vanuses 30–34, siis aastal 2011 oli abielus 36% ja 2021. aastal 32% selles vanuses elanikkonnast.

Samas on keskmine Eesti pere suurem kui varem – nüüd on peres keskmiselt 2,94 liiget varasema 2,74 asemel. Kõige suuremad perekonnad elavad Tallinna ja Tartu ümber asuvates väikelinnalistes piirkondades. Näiteks Rae vallas on leibkonnas keskmiselt 3,07 liiget.

Rahvastik koondub üha enam Tallinna linna ning Tallinna ja Tartu ümbrusesse

Linnastumist veab Tallinn, kuid teised Eesti linnad on pigem rahvastikku kaotanud, eriti Ida-Virumaal. Tallinna ja Tartu ümbruse väikelinnad jätkavad kasvamist ehk toimumas on valglinnastumine. Kaugemate väikelinnade ja maapiirkondade elanikkond on tervikuna vähenenud, kuid märgatavalt aeglasemas tempos kui perioodil 2000–2011, samuti ei ole vähenemine on olnud sama laialdane kui toona.

Tallinnas elab 33% kogu Eesti rahvastikust ning tervelt 43% hõivatute töökoht asub pealinnas. Mõlemad näitajad on tõusutrendis – kui 2000. aastal elas Tallinnas 29%, 2011. aastal 30%, siis 2021. aastal juba 33% elanikkonnast. Tallinnas töötas 2011. aastal 39%, 2021. aastal juba 43% hõivatutest. Lisaks näitavad rahvaloenduse andmed, et pooled Eestisse kolinud välismaalastest jäävad elama Tallinnasse.

Eesti eluruumid on vanad, kuid hästi varustatud

Eesti elanikud jagunevad 557 146 eluruumi vahele ehk meil on ca 2,4 elanikku ühe eluruumi kohta. Keskmisel eestlasel on 30 ruutmeetrit eluruumipinda ning see arv ei ole võrreldes 2011. aastaga muutunud. Eesti elanikud elavad üha enam eramutes (2000: 26,8%; 2011: 28,6% ;2021: 29,3%). 68% leibkondadest elab endale kuuluvas kinnisvaras, elamispinda üürib 18% leibkondadest. Elamistingimused (jooksev vesi, tualettruumid jne), mis juba 2011. aastal olid juba väga head, on jäänud samaks või protsendipunkti võrra paranenud.

Ehitustegevus on aset leidnud seal, kuhu on liikunud või liikumas inimesed – 88% viimase 10 aasta jooksul valminud eluruumidest on ehitatud Harju- või Tartumaale. Kui muidu on Eesti leibkondadest levinuim vorm üksinda elav inimene, siis viimase kümne aasta jooksul ehitatud kinnisvara on vallutanud noored pered. Üldiselt elab absoluutne enamus inimesi (51,4%) linnas korteris ning keskmise inimese eluruum on keskmisest Eesti inimesest mõne aasta jagu vanem.

Tutvu rahvaloenduse 15.12.2022 pressikonverentsi slaididega.

23. veebruaril  töötab statistikaameti infotelefon kella 12-ni. Head Eesti Vabariigi aastapäeva!