Sooline palgalõhe on aastaga vähenenud

Uudis
Postitatud 22. aprill 2024, 8.00

Statistikaameti andmetel oli naiste brutotunnitasu 2023. aastal 13,1% väiksem kui meestel. Sooline palgalõhe vähenes aastaga 4,6 protsendipunkti võrra.

Möödunud aastal oli naiste keskmine brutotunnitasu 10,27 eurot ja meestel 11,82 eurot. Kõige suurem oli meeste ja naiste palkade erinevus hulgi- ja jaekaubanduse, mootorsõidukite ja mootorrataste remondi (25,5%), info ja side (25,1%) ning finants- ja kindlustustegevuse (24,9%) tegevusalal.

Neljal tegevusalal teenisid naised meestest rohkem: põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük (-1,1%), kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus (-2,4%), veondus ja laondus (-5,6%) ning muud teenindavad tegevused (-18,4%). Naiste keskmine brutotunnitasu oli põllumajanduses, metsamajanduses ja kalapüügis 8,49 eurot, samas kui meeste puhul oli see 8,39 eurot. Kutse-, teadus- ja tehnikaalasel tegevusel olid naiste keskmised brutotunnitasud 13,95 eurot, samas kui meeste puhul oli see 13,61 eurot. Veonduses ja laonduses teenisid naised keskmiselt 9,96 eurot tunnis, mehed aga 9,43 eurot. Muudel teenindavatel tegevustel olid naiste keskmised brutotunnitasud 8,90 eurot ja meeste omad 7,52 eurot.

Palgalõhe tegevusalati, 2022–2023

Statistikaameti analüütiku Liina Kuusiku sõnul on palgalõhe Eestis alates 2013. aastast vähenenud 11,7 protsendipunkti võrra. „Võrreldes 2022. aastaga vähenes palgalõhe mullu kõige enam muude teenindavate tegevuste tegevusalal ning suurenes kõige rohkem haldus- ja abitegevuste tegevusalal.“

Sooline palgalõhe, 1994–2023

Sooline palgalõhe arvutatamiseks lahutatakse meestöötajate keskmisest brutotunnipalgast naistöötajate keskmine brutotunnipalk. Saadud arv jagatakse meestöötajate keskmise brutotunnipalgaga ja väljendatakse protsentides. Soolise palgalõhe arvutamisel ei võeta arvesse ebaregulaarseid preemiaid ja lisatasusid.

Statistika aluseks on uuring „Töötasu struktuur“. Statistikatöö avaliku huvi peamine esindaja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib. Statistikaamet korraldab uuringut „Töötasu struktuur“ rahvusvahelise metoodika alusel alates 2005. aastast. Uuring toimub oktoobri kohta. Alates 2010. aastast korraldatakse uuringut iga nelja aasta järel. Tegemist on põhjaliku töötasude uuringuga, mis annab tarbijate käsutusse kvartaalse palgastatistikaga võrreldes oluliselt detailsemad andmed. Uuringu andmestik kajastab palgatöötajate arvu, struktuuri ja töötasu ametiala, tegevusala, vanuse, soo, lepingu liigi, täis- ja osalise tööaja ning hariduse järgi. Töötasu struktuuri uuringu vahepealsetel aastatel kogutakse andmeid ainult mees- ja naistöötajate arvu, töötatud tundide ja töötasu kohta küsimustikuga „Mees- ja naistöötajate brutotunnitasu oktoobris“.

Statistikaameti ja Eurostati metoodikad soolise palgalõhe arvutamisel erinevad. Meeste ja naiste palgalõhes, mida avaldab Eurostat, ei ole arvestatud alla kümne töötajaga ettevõtete ning asutuste näitajaid, samuti põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi ning avaliku halduse ja riigikaitse tegevusalade palgatöötajate töötasusid.

Detailsemad andmed on avaldatud statistika andmebaasis.

Statistikaameti andmete ja graafikute kasutamisel palume viidata allikale.

 

Täpsem teave:

Heidi Kukk
meediasuhete juht
statistika levi osakond
statistikaamet
tel 625 9181
press [at] stat.ee 

 

29. mail on statistikaameti infotelefon suletud. Vabandame ebamugavuste pärast!