Urmet Lee: saame Euroopa ekspertidelt vahetu hinnangu oma tööle

Uudis
Postitatud 25. august 2021, 10.35

Septembri alguses tulevad statistikaametisse väliseksperdid, et hinnata, kui hästi vastab siinne töö Euroopa statistikaameti Eurostati kvaliteedinõuetele ja Euroopa statistika tegevusjuhisele.

Statistikaamet kuulub koos teiste Euroopa Liidu (EL) statistikaasutustega ühtsesse Euroopa statistikasüsteemi ja vastutab Euroopa statistika arendamise, tegemise ja levitamise eest.

Ühiste põhimõtete järgi töötamiseks on loodud Euroopa statistika tegevusjuhis, mille täitmist kontrollivadki eksperthindajad.

Statistikaameti peadirektor Urmet Lee, miks on sellist välist eksperthindamist statistikaametitele vaja?

Euroopa statistikasüsteemi eksperthindamiste eesmärk on hoida ja suurendada Euroopa statistikasüsteemi usaldusväärsust, sõltumatust ja võrreldavust. Eksperthindamised annavad põhjaliku ülevaate, kui hästi me vastame Euroopa statistikaameti Eurostati kvaliteedinõuetele ja töötame vastavalt Euroopa statistika tegevusjuhisele. Hindamised annavad ka head tagasisidet, kui edukad on olnud meie senised parendused ja uuendused statistika tegemises. 

Mida eksperdid täpsemalt hindavad?

Hindamisel osalemiseks algas statistikaametis töö juba kolmveerand aastat tagasi. Oleme täitnud põhjaliku enesehindamise küsimustiku, et hinnata oma vastavust Euroopa statistika tegevusjuhisele. Septembri alguses tuleb statistikaametisse külla Eurostati määratud ekspertide tiim, kes intervjueerib ka töötajaid.

Seekordne eksperthindamine üle Euroopa keskendub eelkõige uute andmeallikate, admin- ja suurandmete kasutamisele ja neile seatud kvaliteedinõuete rakendamisele. Klassikaliselt on statistika tegemine põhinenud suuresti küsitlustel, mis on aeglane ja tekitab andmeesitajatele suure koormuse.

Urmet Lee
Urmet Lee. Foto autor Kristiin Kõosalu

Praegune suund statistikas on võtta kasutusele järjest rohkem uusi andmeallikaid, mis annaksid võimaluse teha statistikat kiiremini ja vähendaksid ka seda koormust. Hindamisel vaadataksegi peamiselt, kui palju ja kuidas oleme kasutusele võtnud uusi andmeallikaid ning selgitatakse välja, kuivõrd on vaja teha metoodikas muudatusi.

Mõistagi ei jäeta hindamisel välja ühegi printsiibi (neid on kokku 16) täitmist Euroopa statistika tegevusjuhisest. Väga olulised on seejuures statistikaametite sõltumatus ja koostöö erinevate ringkondade, näiteks teadlastega.

Kuidas eksperthindamise tulemused statistikaameti edasist tööd mõjutavad?

Eksperthindamisest valmivad raportid, mis on kõikide riikide kohta nähtavad Eurostati kodulehel.

Kindlasti mõjutab see meie järgmise arengukava ja strateegia kokku panemist. Raportis tuuakse välja vajalikud parendustegevused statistikasüsteemi ühtlustamiseks, mille täitmist kontrollitakse pidevalt. Sel on väga vahetu mõju.

Eesti on muu Euroopaga võrreldes erandlik, sest riiklikku statistikat teevad siin seaduse järgi vaid kaks asutust – statistikaamet ja Eesti Pank. Eesti Pank kuulub Euroopa keskpanga järelevalvesüsteemi alla ning kuna Euroopa süsteemis kehtib loogika, et kaks korda ei kontrollita, ei osale Eesti Pank selles auditis statistika tegijana. Itaalias on näiteks 17 riiklikku statistika tegijat. Ka meile tegid hindajad eelmisel korral ettepaneku kaasata riikliku statistika tegemisse tegijatena Tervise Arengu Instituut (TAI) ja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA), kuid meie võimuses pole selliseid muudatusi algatada.

Eesti on seekord hindamise järjekorras teine riik, enne meid on hinnatud praeguse metoodika põhjal ainult Prantsusmaa statistikaametit.

Kes statistikaametite tööd hindavad?

Hindamiseks on moodustatud nelja kuni viie liikmelised eksperttiimid, kuhu on valitud statistika tegemisega süvitsi kursis olevad inimesed.

Eesti statistikaametit hindavasse ekspertide tiimi kuuluvad Taani statistikaameti peadirektor Jørgen Elmeskov, õppejõud ja Tšehhi statistikaameti pikaaegne osakonnajuhataja Hana Slegrova, Rumeenia statistikaameti Euroopa suhete ning rahvusvahelise koostöö direktor Daniela Stefanescu ja Eurostati makromajanduse statistika üksuse direktor František Bernadič.

Varasematel aastatel on Eestist teisi riike hinnanud näiteks Priit Potissepp, kes juhtis statistikaametit aastatel 2004–2012. Sel hindamisperioodil kuulub Eestist eksperttiimi statistikaameti endine üldosakonna juhataja Remi Prual. Selline formaat, kus kolleegid hindavad üksteise tegemisi, on sõltumatutele asutustele nagu statistikaamet peaaegu ainus välise kontrolli viis.

Eurostat korraldab sellist hindamist juba kolmandat korda. Kuidas on Eestil neil hindamistel varem läinud?

Oleme juba praegu saanud hindajatelt head tagasisidet, et meie statistikaseadus on erakordne. Paljudes riikides pole sellist põhjalikku eriseadust, mis reguleerib olulisi statistikategevusi ja kvaliteedipunkte. Hästi selgelt on meie seaduses välja toodud ka statistika tegemise sõltumatus – see on Euroopa süsteemi jaoks ülioluline, et me pole kallutatud ega sõltu poliitilisest olukorrast ja valitsusest.

Viimases, 2015. aasta eksperthindamise raportis saime oma kvaliteedi eest kiita. Meid hinnati kõigi Euroopa statistikaametite hulgas esimeste sekka. Oli väiksemaid parendusettepanekuid, millest enamiku täitsime ära juba esimesel aastal pärast hindamist. Aastal 2019 muudeti vastavalt kvaliteediraporti ettepanekutele ka statistikaseadust.

Hindamistulemused annavad hea võimaluse algatada ja intensiivistada koostööd teiste riikide statistikaametiga. Kõikide riikide raportid on avalikud ja seal tuuakse välja ka näiteid, mida on kuskil ametis hästi tehtud.

 

Fakte statistikaametite eksperthindamisest

  • Eksperthindamise väliskomisjon tuleb Eestisse 6.–10. septembrini.
  • Seekordne hindamine on kolmas. Kokku kulub kõigi 27 riigi hindamiseks kuni kolm aastat.
  • Esimest korda toimus välishindamine 2006. aastal. Euroopa statistika tegevusjuhis loodi 2005. aastal.