Otsingu tulemused

Tänase lastekaitsepäeva ning laste ja noorte kultuuriaasta raames vaatleme laste ja noorte ööbimisega reisimist nii Eestis kui ka välisriikides. Kui tihti reisitakse? Kuhu? Mis eesmärgil? Vaatluse all on 15–26-aastased noored ja alla 15-aastaste lastega reisijad. Kuhu ja mis eesmärgil reisivad 15–26-aastased kõige rohkem? Statistikaameti turismiuuringu andmetel tegid 15–26-aastased noored 2016. aastal kokku ligikaudu 820 200 ööbimisega reisi Eestis ning 230 600 välisriikides (vastavalt 78% ja 22% ööbimisega reisidest). Seega on noorte seas rohkem levinud pigem Eestis reisimine. Eestis reisiti

Registripõhine loendus tähendab, et enam ei ole vaja täita lehekülgede viisi ankeete nagu varasematel rahvaloendustel, suuresti piisab riiklikes registrites oma andmete kontrollimisest. Statistikaamet on selle võimaluse kasutamiseks teinud aastaid tööd ja investeeringuid.

Tänase lastekaitsepäeva ning laste ja noorte kultuuriaasta raames vaatleme laste ja noorte ööbimisega reisimist nii Eestis kui ka välisriikides. Kui tihti reisitakse? Kuhu? Mis eesmärgil? Vaatluse all on 15–26-aastased noored ja alla 15-aastaste lastega reisijad. Kuhu ja mis eesmärgil reisivad 15–26-aastased kõige rohkem? Statistikaameti turismiuuringu andmetel tegid 15–26-aastased noored 2016. aastal kokku ligikaudu 820 200 ööbimisega reisi Eestis ning 230 600 välisriikides (vastavalt 78% ja 22% ööbimisega reisidest). Seega on noorte seas rohkem levinud pigem Eestis reisimine. Eestis reisiti

Eile avaldatud rahva- ja eluruumide loendustulemustest eluruumide osas selgus, et Eestis on asustatud ehk püsielanikega eluruume kokku 557 146. Koduta inimesi, kellel puudub isiklik või üüritud eluase või mõni muu alaline majutusvõimalus, on loenduse andmetel kokku enam kui tuhat.

Rahvaloenduse e-küsimustiku kaudu on tänaseks, 6. jaanuariks vastuseid laekunud ligi 150 000 inimese kohta. Ankeetide täitmisel on naised olnud meestest märksa aktiivsemad. Lühikesele küsimustikule on aega vastata 22. jaanuarini.

Eelmisel aastal toodeti Eestis 25 täispikka filmi, millest 14 olid mängu- ja 11 dokumentaalfilmid. Lühifilme valmis 103, millest 46 moodustasid dokumentaal-, 45 mängu- ning 12 animafilmid. Kinoekraanidel linastus 299 filmi, mida on võrreldes 2020. aastaga 69 võrra vähem. Kinokülastuste arv langes 1,39 miljonini.

Sotsiaalse kaitse valdkonda iseloomustasid 2017. aastal peamiselt kasvutrendid: keskmine vanaduspension ületas 400 euro piiri, tööturumeetmeid kasutatakse järjest rohkem ja nende valik laieneb, suurenesid kulutused peretoetustele ning lisandusid uued toetused lasterikastele peredele. Vähenenud on pensionäride ja toimetulekutoetuse saajate arv.