Mille poolest paistavad Eesti inimesed Euroopas oma tervisekäitumisega silma?

Blogi
Postitatud 17. veebruar 2022 10:02 , Evelin Kivilo-Paas

Koroonapandeemia on toonud suurde huviorbiiti ka muud terviseteemad ning küsimuse, mida saab iga inimene ise selleks teha, et oma tervist hoida. Vaatasime viimastest (2019. aasta) Euroopa terviseuuringute andmetest, kui terviseteadlikult Eesti inimesed käituvad ja mis seisus on meie tervisenäitajad võrreldes teiste Euroopa Liidu (EL) rahvastega?

Veerand Eesti meestest suitsetab

On selgemast selgem, et suitsetamine kahjustab tervist ja on riskitegur südame-veresoonkonnahaiguste, kasvajate ja kopsuhaiguste tekkeks. EL-is suitsetab iga päev 18,4% vähemalt 15-aastastest elanikest. Kõige rohkem on suitsetajad elanike hulgas Bulgaarias (28,7%), Kreekas (23,6%) ja Lätis (22,1%), kõige vähem aga Rootsis (6,4%) ja Soomes (9,9%).

Kõikides EL riikides on meeste hulgas rohkem igapäevasuitsetajaid kui naiste seas. Eestis on suitsetajaid Euroopa keskmisest veidi rohkem – suitsu teeb 18,9% elanikest, seejuures 13,5% suitsetab päevas alla 20 sigareti, 5,4% teeb aga üle 20 suitsu. Veidi üle veerandi Eesti meestest suitsetab, naiste hulgas on suitsetajaid 13,5%.

Suitsetamine

Viiendik Eesti täiskasvanutest tarvitab iga nädal alkoholi

ELi täiskasvanud elanikest 8,4% joob alkoholi iga päev. Kord nädalas tõstab kraadijoogiga klaasi 28,8% elanikest, 22,8% teeb seda kord kuus ja neid, kes ei ole kunagi alkoholi tarvitanud või pole seda teinud viimase 12 kuu jooksul on EL elanike hulgas 26,2%.

Statistika näitab, et igapäevane alkoholi tarvitamine suureneb vanusega. Igapäevaste alkoholi tarvitajate osatähtsus on väikseim 15–24-aastaste seas (1,0%), suurim aga 75-aastastel ja vanematel (16,0%). Viimases vanuserühmas oli siiski ka kõige rohkem neid, kes ei ole kunagi alkoholi tarvitanud või ei ole seda teinud viimase 12 kuu jooksul (40,3%).

Kõige sagedasem on alkoholi igapäevane tarbimine Portugalis (20,7% elanikest), seevastu madalaim oli see näitaja meie naabrite juures Lätis ja Leedus (1,0%). Ent igakuine tarbimine oli Lätis ja Leedus EL riikidest just kõrgeim – üle 31% elanikest tunnistas, et joob alkoholi iga kuu.

Eesti elanikest tarvitab alkoholi iga päev 1,3%, iga nädalal 20,8 %, iga kuu 28,8% ja vähem kui kord kuus 26,2%. Raskeid joomaepisoode tuleb Eesti inimestel vähemalt kord nädalas ette 2,9% elanikest ja igal kuul 11,3% elanikest.

Kõigis ELi liikmesriikides tarbisid mehed alkoholi sagedamini kui naised ja naisi on kõikjal rohkem nende hulgas, kes pole kunagi alkoholi tarvitanud.

Naised tunnistavad depressiooni rohkem kui mehed

ELi kodanikest 7,2% tunnistab, et neil on krooniline depressioon. See näitaja on aastatega tõusnud, mis ilmselt kõneleb nii inimeste teadlikkuse kasvust kui ka sagedasemast diagnoosimisest. Suurim on kroonilisest depressioonist teatanud elanike osatähtsus Portugalis (12,2%), väikseim aga Rumeenias (1,0%) ja Bulgaarias (2,7%).

Eestis ja Leedus sarnaneb näitaja EL keskmisega ehk 7%, meie teiste naabrite juures on teatanud kroonilisest depressioonist Lätis 8,4%, Soomes 8,8% ja Rootsi 11,7% elanikest. Kõigis EL riikides esineb naiste hulgas enam depressiooni kui meeste hulgas.

Eesti inimesed söövad Euroopa keskmisest vähem vilju

Toitumiseksperdid soovitavad süüa viis peotäit köögi- ja puuvilju iga päev, et saada kätte organismile vajalikud vitamiinid-mineraalid ning kiudained. Tõsi on aga see, et nii palju vilju sööb iga päev kõigest 12% EL elanikest, iga kolmas inimene EL-is (33%) ei söögi puu- ega köögivilju iga päev.

Eesti inimesed jäävad viljade söömises Euroopa Liidu keskmisele alla. Kui keskmiselt üle poole ELi elanikest (55%) sööb iga päev 1–4 portsjonit puu- ja juurvilju, siis Eestis teeb nii 47,3% elanikest, vähemalt viis portsu sööb päevas aga vaid 13,3%.

Naised söövad puu- ja juurvilju sagedamini kui mehed, rohkem on meeste kui naiste hulgas ka neid, kes jätavad puu- ja köögiviljade söömise üldse vahele (39% vs 27%).

Köögiviljad

Eesti naised kontrollivad vähe oma rindu

Rinnavähk on kõige sagedasem Eesti naistel esinev pahaloomuline kasvaja, millesse haigestub igal aastal rohkem kui 500 naist. Euroopa terviseuuringu kohaselt on kaks kolmandikku (66%) 50–69-aastastest naistest EL-is teinud viimase kahe aasta jooksul mammogrammi ehk rindade röntgenuuringu, Eesti naiste näitaja on Euroopas üks väiksemaid – kõigest 43,6% naistest vanuses 50–69 on käinud oma rindu mammograafis uurimas. Eestist tagapoole jäävad vaid  Rumeenia (9%) ja Bulgaaria (36%). Naabrite juures Lätis on näitaja 49,3% ja Leedus 52,8%. Seevastu näiteks Rootsis on käinud selles vanuses naistest viimase kahe aasta jooksul rindu kontrollimas tervelt 95%, Soomes 92% ja Taanis 82%

Naised maadlevad sagedamini kõrge vererõhuga kui mehed

Vererõhk on oluline tervisenäitaja. Kui vererõhk on püsivalt kõrge, võib see põhjustada elutähtsate organite, nagu süda, neerud või aju, kroonilist puudulikkust. Oma kõrgest vererõhust teatas 22% vähemalt 15-aastastest elanikest EL-is.

EL-i riikidest registreeriti enim kõrget vererõhku Horvaatias (37% elanikest), Lätis ja Ungaris (mõlemas 32%). Naiste hulgas on veidi rohkem neid, kes maadlevad kõrge vererõhuga kui meeste seas. Eesti näitajad on Euroopa keskmisest kõrgemad: 23,3% elanikest esineb kõrget vererõhku, meestel 20,2% ja naistel 26,1%.

Eestlased on väikseimad limonaadisõbrad

EL-is joob suhkruga magustatud karastusjooke iga päev 9% vähemalt 15-aastastest inimestest. Teiste EL riikidega võrreldes on Eesti inimeste karastusjookide lembus kõige väiksem – selliseid inimesi, kes iga päev limonaadi jooksid, on meie rahvastikus kõige vähem (2%). Suurimad limonaadisõbrad elavad Belgias, kus iga päeva joob magusaid jooke 20% rahvastikust. Võrdlemisi väikese limonaadilembusega paistavad silma ka meie naabrid – Leedu, Soome ja Läti (kõik umbes 3%).

Kõikide EL riikides on meeste hulgas igapäevaseid limonaadijoojaid rohkem kui naiste hulgas ja mida vanem vanuserühm, seda harvem magusaid karastusjooke juuakse. Kõige suuremad limonaadijoojad 15–24-aastased noored (14%).

Eestis on ülekaalulisi Euroopa keskmisest rohkem

Ülekaalulisusel on suur roll erinevate haiguste, näiteks diabeedi, südame- ja veresoonkonnahaiguste ning ka uneapone tekkes. EL-is elavatest täiskasvanutest on normaalkaalus 45%, veidi enam kui pooled (53%) on ülekaalulised (36% rasvunud ja 17% tugevalt rasvunud) ja ligi 3% inimestest alakaalulised. 

Eesti rahvastikus on ülekaalulisi rohkem kui EL-is keskmiselt ehk 57%, samasugune on olukord ka meie naabrite juures – Lätis 58%, Leedus 57% ja Soomes 59%. Ülekaaluliste osatähtsus suureneb EL-is vanusega, vähem oli neid vanuserühmas 18–24 (25%), kõige rohkem aga 65–74-aastaste seas.

Mustrit võib täheldada ka haridustasemeti: ülekaalulisi on rohkem madalama haridustasemega inimeste hulgas (59%), keskmise haridusega inimeste seas 54% ja kõrgharidusega täiskasvanute hulgas 44%. Kõige rohkem on EL riikides ülekaalulisi Horvaatia ja Malta rahvastikus, kõige vähem aga Itaalias. Kõikides EL riikides on ülekaalulisi mehi rohkem kui naisi. Näiteks Eestis on ülekaalulisi meeste hulgas 59,5% ja naiste seas 51%.

Ülekaalulisus

Artiklis olevad andmed põhinevad 2019. aastal Euroopa Liidu riikides korraldatud terviseuuringutest ja -intervjuudest. Eesti terviseuuring hindab Eesti rahva terviseseisundit, seda mõjutavaid tegureid ja tervishoiuteenuste kasutamist. Uuring korraldatakse koostöös Tervise Arengu Instituudi ja sotsiaalministeeriumiga.

Viimati 2019. aastal toimunud terviseuuring oli neljas omataoline küsitlusuuring Eestis. Uuring on osa Euroopa Liidu terviseuuringust, mida viiakse liikmesriikides läbi ühtse metoodika alusel ja millega kogutakse tervisenäitajate andmeid rahvatervise, sotsiaalse kaasatuse ja sotsiaalkaitse, tervisealase ebavõrdsuse ja tervena vananemist hõlmavate poliitikavaldkondade jaoks.

Rohkem infot: Eurostati kodulehelt https://ec.europa.eu

Fotod: Shutterstock