Uudis
Uudis
Sea- ja veisekasvatus kogub taas veidi hoogu
Statistikaameti andmetel oli selle aasta teises kvartalis põllumajanduslikes majapidamistes 218 000 siga, 241 200 veist, 85 200 piimalehma ja 2,53 miljonit kodulindu. Veised, sead, lambad ja kitsed ning kodulinnud on oluline osa Eesti toidutootmisest. Nende arv mõjutab, kui palju kodumaist liha, piima, mune ja muid loomseid saadusi toodetakse. See omakorda mõjutab Eesti toidujulgeolekut.
Uudis
12 huvitavat fakti vanavanemate kohta
Pühapäeval, 13. septembril tähistatakse vanavanemate päeva. Vaatame, mida näitavad statistikaameti andmed 01.01.2026 seisuga Eestis elavate vanavanemate kohta.
Uudis
Tarbijahindade harmoneeritud indeksi kiirhinnang: augustis tõusid hinnad 0,3%
Statistikaameti esialgsel hinnangul tõusis turistide kulutusi arvesse võttev tarbijahindade harmoneeritud indeks augustis võrreldes juuliga 0,3%. Eelmise aasta augustiga võrreldes tõusis indeks 1,3%. Tegemist on kiirhinnanguga, mis augusti hindade kohta laekuvatel andmetel täpsustub.
Uudis
Kuidas elab Eesti majandus – mida räägivad statistikaameti värsked andmed?
Iga kuu avaldab statistikaamet rea olulisi näitajaid, mis aitavad hinnata Eesti majanduse hetkeseisu, koostada eelarveid ja prognoosida riigi majanduse tulevikku. Mis toimub Eesti majanduses? Vaatame otsa augustis avaldatud statistikaameti andmetele.
Uudis
Blogi
Vananev rahvastik paneb tööealised surve alla
Eurostati prognoosi kohaselt peab järgmise viiekümne aasta jooksul Eesti majandus arenema tingimustes, kus tööturule sisenejate arv on väiksem kui sealt lahkujate oma ning aastaks 2060 on 100 tööealise kohta ligi 80 ülalpeetavat.
Eesti rahvastiku vähenemisest ja vananemisest on räägitud üsna palju, samas, mida see sisuliselt tähendab, on suhteliselt halvasti teadvustatud. Ilmekas näide on arutelu pensioniea tõstmise üle. Pensioniea tõstmise vastaste üks argumente on, et statistika kohaselt elab Eesti elanik napilt pensionieani.
Blogi
Eurokriteeriumide piirides püsimisega oli mullu hädas enamik liikmesriike
2009. aastal suutis Euroopa Liidu 27 liikmesriigist vaid viis Maastrichti eelarvepuudujäägi kriteeriumit täita ning lubatud võlataset ületas 12 liikmesriiki. Nõrgeneva euro päästmiseks soovib Euroopa Komisjon eurotsooni liikmesriike suruda senisest enam eurokriteeriumide piiridesse.
Maastrichti valitsemissektori eelarvepuudujäägi kriteeriumit (puudujääk ei tohi ületada 3% SKP-st) suutsid 2009. aastal täita Taani (-2,7%), Soome (-2,2%), Eesti (-1,7%), Luksemburg (-0,7) ja Rootsi (-0,5%) ning ükski liikmesriik ei lõpetanud eelarveaastat ülejäägiga.
Blogi
Eurokriteeriumide piirides püsimisega oli mullu hädas enamik liikmesriike
2009. aastal suutis Euroopa Liidu 27 liikmesriigist vaid viis Maastrichti eelarvepuudujäägi kriteeriumit täita ning lubatud võlataset ületas 12 liikmesriiki. Nõrgeneva euro päästmiseks soovib Euroopa Komisjon eurotsooni liikmesriike suruda senisest enam eurokriteeriumide piiridesse.
Maastrichti valitsemissektori eelarvepuudujäägi kriteeriumit (puudujääk ei tohi ületada 3% SKP-st) suutsid 2009. aastal täita Taani (-2,7%), Soome (-2,2%), Eesti (-1,7%), Luksemburg (-0,7) ja Rootsi (-0,5%) ning ükski liikmesriik ei lõpetanud eelarveaastat ülejäägiga.