Uudis
Uudis
Uudis
Statistikaameti juhtimislaudadelt leiab nüüd piirkondliku sissetulekute statistika
Kui paljud Eesti linnade ja valdade elanikud teenivad tulu palgatöö või investeerimisega? Aga kui suur on peretoetuste saajate või pensionäride osakaal? Statistikaameti kohalike omavalitsuste juhtimislaudadelt leiab nüüd mugavalt koondinfo sissetulekute kohta.
Uudis
Leibkonna eelarve uuring: eestimaalane maksab trenni, mitte tribüüni eest
Üle-euroopalise leibkonna eelarve uuringu kohaselt kulutavad eestimaalased spordiga seotud kaupadele ja teenustele 1,4% leibkonna eelarvest, mida on veidi rohkem kui Euroopa Liidus keskmiselt. Suurem osa rahast läheb aktiivsele osalemisele, mitte spordiürituste pealtvaatamisele. Spordikulu on seotud sissetulekuga ning kulutused on suuremad linnades ja lastega peredes.
Uudis
Kuidas elab Eesti majandus – mida räägivad statistikaameti värsked andmed?
Iga kuu avaldab statistikaamet rea olulisi näitajaid, mis aitavad hinnata Eesti majanduse hetkeseisu, koostada eelarveid ja prognoosida meie majanduse tulevikku. Mis toimub Eesti majanduses? Vaatame otsa veebruaris avaldatud statistikaameti andmetele.
Blogi
Vananev rahvastik paneb tööealised surve alla
Eurostati prognoosi kohaselt peab järgmise viiekümne aasta jooksul Eesti majandus arenema tingimustes, kus tööturule sisenejate arv on väiksem kui sealt lahkujate oma ning aastaks 2060 on 100 tööealise kohta ligi 80 ülalpeetavat.
Eesti rahvastiku vähenemisest ja vananemisest on räägitud üsna palju, samas, mida see sisuliselt tähendab, on suhteliselt halvasti teadvustatud. Ilmekas näide on arutelu pensioniea tõstmise üle. Pensioniea tõstmise vastaste üks argumente on, et statistika kohaselt elab Eesti elanik napilt pensionieani.
Blogi
Eurokriteeriumide piirides püsimisega oli mullu hädas enamik liikmesriike
2009. aastal suutis Euroopa Liidu 27 liikmesriigist vaid viis Maastrichti eelarvepuudujäägi kriteeriumit täita ning lubatud võlataset ületas 12 liikmesriiki. Nõrgeneva euro päästmiseks soovib Euroopa Komisjon eurotsooni liikmesriike suruda senisest enam eurokriteeriumide piiridesse.
Maastrichti valitsemissektori eelarvepuudujäägi kriteeriumit (puudujääk ei tohi ületada 3% SKP-st) suutsid 2009. aastal täita Taani (-2,7%), Soome (-2,2%), Eesti (-1,7%), Luksemburg (-0,7) ja Rootsi (-0,5%) ning ükski liikmesriik ei lõpetanud eelarveaastat ülejäägiga.
Blogi
Eurokriteeriumide piirides püsimisega oli mullu hädas enamik liikmesriike
2009. aastal suutis Euroopa Liidu 27 liikmesriigist vaid viis Maastrichti eelarvepuudujäägi kriteeriumit täita ning lubatud võlataset ületas 12 liikmesriiki. Nõrgeneva euro päästmiseks soovib Euroopa Komisjon eurotsooni liikmesriike suruda senisest enam eurokriteeriumide piiridesse.
Maastrichti valitsemissektori eelarvepuudujäägi kriteeriumit (puudujääk ei tohi ületada 3% SKP-st) suutsid 2009. aastal täita Taani (-2,7%), Soome (-2,2%), Eesti (-1,7%), Luksemburg (-0,7) ja Rootsi (-0,5%) ning ükski liikmesriik ei lõpetanud eelarveaastat ülejäägiga.
Uudis
Blogi
Majanduslangus tõstis Eesti maksukoormust
2009. aasta rekordiline majanduslangus tõstis Eesti kogumajanduse maksukoormust. Eraisikute maksukoormust mõjutas maksumäärade kasv, mis puudutas rohkem just väiksema sissetulekuga elanikkonda. Töötava elanikkonna maksukoormus oluliselt ei muutunud, kuna tulumaksusoodustused on katnud teiste maksumäärade tõusust tuleneva vahe.
Balti riikidest tõusis maksukoormus ainsana Eestis
Eesti valitsemissektori maksude ja sotsiaalmaksete tulud vähenesid 2009. aastal varasema aastaga võrreldes 3 miljardi krooni võrra, 80,3 miljardist kroonist 77,4 miljardi kroonini.
Blogi
Majanduslangus tõstis Eesti maksukoormust
2009. aasta rekordiline majanduslangus tõstis Eesti kogumajanduse maksukoormust. Eraisikute maksukoormust mõjutas maksumäärade kasv, mis puudutas rohkem just väiksema sissetulekuga elanikkonda. Töötava elanikkonna maksukoormus oluliselt ei muutunud, kuna tulumaksusoodustused on katnud teiste maksumäärade tõusust tuleneva vahe.
Balti riikidest tõusis maksukoormus ainsana Eestis
Eesti valitsemissektori maksude ja sotsiaalmaksete tulud vähenesid 2009. aastal varasema aastaga võrreldes 3 miljardi krooni võrra, 80,3 miljardist kroonist 77,4 miljardi kroonini.
Blogi
Majanduskriis mõjutas ka sündimust
Eestis sündis 2009. aastal 15 763 last. Võrreldes eelmise aastaga on see väike tagasiminek, ent teised olulised sündimusnäitajad jäid positiivseks.
Sündimuse summaarne kordaja, mis näitab keskmist laste arvu naise kohta, kui läbi naise viljakusea kehtiks eelmise aasta sündimustase, oli mullu 1,63, aasta varem 1,66. Sündimuse vähenemise põhjuseks võib olla majanduskriis, kuigi otsesed tõendid selle kohta puuduvad. Ka meie lõunanaabritel Lätis vähenes mullu sündimus, kusjuures lätlastel oli langus märgatavalt suurem 1,45-lt 1,32-le.
3. aprillil on statistikaameti infotelefon suletud. Häid pühi!