Uudis
Uudis
Valitsemissektor lõpetas teise kvartali puudujäägis, võlg jätkas kasvu (parandatud 24.09.2026)
Uudis
Eesti kaladest eksporditakse enim külmutatud räime ja kilu
Statistikaameti andmetel eksporditi aastatel 2021–2025 Eesti kalameeste püütud kalu ja Eesti päritolu kalatooteid keskmiselt 76 000 tonni aastas. Kalad ja kalatooted on oluline osa Eesti toidusektorist, mis jõuavad lisaks kodumaisele toidulauale ka paljude välisriikide tarbijateni.
Uudis
Maailmakoristuspäev: väikestest tegudest võib saada üleilmne muutus
Sel pühapäeval, 20. septembril tähistatakse maailmakoristuspäeva, mille üks sõnum on „Strive for Five“ – üleskutse kaasata ühisesse tegevusse vähemalt 5% elanikkonnast. Korraldajate mõte tugineb sotsiaalse murdepunkti ideele: kui piisavalt suur hulk inimesi hakkab koos tegutsema, võib väikesest pöördest kujuneda laiem ühiskondlik muutus.
Uudis
Statistikaameti andmekool #17: Miks revideeritakse makromajanduse statistikat?
14. augustil avaldas statistikaamet revideeritud SKP näitajad, mille käigus uuendati andmete aegrida aastatel 2022–2025. Selle peale võib tekkida küsimus, kas varem avaldatud andmed olid siis valed või miks me kohe õigeid näitajaid ei avalda. Tegelikult on revideerimine statistika tegemise osa, mis toimub sarnaste põhimõtete alusel kogu Euroopas.
Uudis
Tehisintellekti kasutab 65% inimestest ja 34% ettevõtetest
Statistikaameti värsked infotehnoloogia uuringute andmed näitavad, et tehisintellekti kasutamine kasvas 2026. aastal võrreldes aasta varasemaga märgatavalt nii ettevõtete kui ka inimeste seas, isiklikeks tegevusteks lausa 53%. Samuti suurenes internetiühendusega seadmete kasutus, näiteks nutitelerite ja -kellade kasutamine.
Blogi
Statistikaameti andmekool #5: Kes tahab teenida naiste palka?
Võrdse palga päev tähistab hetke, mil keskmine töötav Eesti naine teenib välja sama palga, mille keskmine Eesti mees teenis eelmise aasta 31. detsembriks. Seekord langes see hetk 5. märtsile ehk Eesti naistel kulus meeste aastapalga teenimiseks enam kui kaks kuud kauem. Sel puhul vaatame täpsemalt, mida teab statistikaamet meeste ja naiste palkade kohta ning kuidas arvutatakse seda kurikuulsat palgalõhe näitajat.
Uudis
Keskmine palk oli mullu viimases kvartalis 1904 eurot
Statistikaameti andmetel oli keskmine brutokuupalk 2023. aasta neljandas kvartalis 1904 eurot, mis on 9,7% kõrgem kui eelmisel aastal samal ajal. Terve aasta lõikes oli 2023. aasta brutokuupalk keskmiselt 1832 eurot, mis on 11,3% kõrgem võrreldes 2022. aasta brutokuupalgaga. Mediaanpalk oli 2023. aasta neljandas kvartalis 1578 eurot ja 2023. aasta lõikes tervikuna 1501 eurot.
Uudis
Jaanuaris jaekaubandusettevõtete müügitulu taas vähenes
Statistikaameti andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu 2024. aasta jaanuaris 766 miljonit eurot. Võrreldes eelmise aasta sama kuuga vähenes müügitulu püsivhindades 7%.
Uudis
Eelmisel aastal langes majandus 3%
Statistikaameti andmetel vähenes sisemajanduse koguprodukt (SKP) möödunud aasta neljandas kvartalis võrreldes 2022. aasta sama perioodiga 2,7%, jooksevhindades moodustas SKP viimases kvartalis 9,9 miljardit eurot. Kokku langes Eesti SKP 2023. aastal 3%, jooksevhindades oli SKP 37,7 miljardit eurot.
Uudis
Tööstustoodangu tootjahinnaindeks langes aastaga 1,5%
Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, tõusis statistikaameti andmetel 2024. aasta jaanuaris võrreldes 2023. aasta detsembriga 2,0% ja langes võrreldes eelmise aasta jaanuariga 1,5%.
Uudis
Ehitusmaht vähenes eelmisel aastal 6%
Statistikaameti esialgsetel andmetel ehitasid ehitusettevõtted 2023. aastal Eestis ja välisriikides püsivhindades kokku 6% vähem kui aasta varem. Ainult kohalikku ehitusturgu arvestades vähenes ehitusmaht 7%.
Blogi
Millal jõuavad ettevõtete raskused töötajateni?
Hoolimata rohkem kui aasta kestnud majanduslangusest on ettevõtted üsna vapralt vastu pidanud. Töötuse määr on võtnud küll suuna üles, kuid 2023. ja 2022. aasta andmeid kõrvutades midagi traagilist veel pole. Vabade ametikohtade arv on vähenenud, kuid neid veel jätkub. Keskmine brutokuupalk on aastases võrdluses samuti kasvanud. Ent on selge, et ettevõtetel on juba raskeks läinud. Millal aga võib niivõrd raskeks minna, et mõjud jõuavad otsesemalt tööjõuni?
Blogi
Andmekool #4: Kuidas moodustatakse uuringute valimid?
Statistika tegemise enim ressursse nõudev etapp on andmekogumine. Kui algandmeid on võimalik saada ainult küsitlemise teel, siis on kaks võimalust: kas küsitletakse kõiki üldkogumit moodustavaid objekte või piirdutakse ainult osaga neist. Esimesel juhul räägitakse kõiksest uuringust, teisel juhul valikuuringust.
Uudis
Möödunud aasta arvestuses suurenes tööealiste inimeste arv Eestis 25 600 võrra
Statistikaameti andmetel oli 2023. aastal tööjõus osalemise määr 73,9%, tööhõive määr 69,2% ja töötuse määr 6,4%.
Uudis
„Andmepärli“ konkurss ootab andmefänne kandideerima!
Statistikaamet ootab konkursile „Andmepärl 2024“ silmapaistvaid infograafika lahendusi ja kõnekaid andmelugusid, et selgitada välja möödunud aasta säravaimad andmekäsitlused Eestis. Selle aasta konkursi tunnuslause „Näita andmeid!“ kannab ideed seada tähelepanuteravik andmekirjaoskusele ja leida üles nutikaimad andmelugude jutustajad, tõhusaimad lähenemised ja ägedaimad andmevisuaalid. Töid ootame hiljemalt 21. märtsil 2024.
Blogi
84 000 Eesti inimest tunneb ilmajäetust. Mida see tähendab?
Statistikaameti andmetel tunneb ilmajäetust 6,2% elanikkonnast ehk ligi 84 000 Eesti inimest. Andmed näitavad, et kolmandikul Eesti inimestest ei ole piisavalt sääste ootamatute kulutuste katteks. Milliste tunnuste järgi ilmajäetust hinnatakse? Millised on peamised hüved, mida inimesed endale lubada ei saa ja kes tunnevad ilmajäetust kõige valusamalt? Ühiskonna olukorda peegeldab statistikaameti korraldatud 2023. aasta Eesti sotsiaaluuring.
Blogi
Eesti on mõõdukas innovaator
Õige pea on käes 16. veebruar, mil tähistatakse innovatsioonipäeva. Uurisime seetõttu teadus- ja arendustegevusele põhinedes, kuidas Eestis innovatsiooniga ikka on ja kuhu me võrreldes teiste riikidega paigutume.