Külli Kraner: andmekirjaoskus on võimas tööriist efektiivselt ja teadmuspõhiselt tegutsemiseks
Andmed on varandus ning aina ulatuslikum lisandväärtuse allikas. Korrektsete, teaduspõhiste ja usaldusväärsete andmete kasutamine annab võimaluse teha vajalikke otsuseid parimal võimalikul viisil. Millised on andmemaailma murekohad, võimalused ja tulevik? Kuidas hea andmekirjaoskus aitab analüüsida ühiskonnas ja majanduses toimuvaid muutuseid, planeerida tegevusi ning võtta vastu teadmuspõhiseid otsuseid? Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKMi) turismi valdkonnajuht Külli Kraner aitab andmemaailma mõtestada.
Kui palju Te oma igapäevatöös andmetega kokku puutute ja millistega?
Minu igapäevatöö MKMi turismi valdkonnajuhina hõlmab päris sagedat andmetega tegelemist. Siia alla kuuluvad näiteks 2022–2025. aasta turismistrateegia eesmärkide seire, laiemalt turismisektori hetkeseisu, arengusuundade ja panuse hindamine Eesti majanduskasvu eesmärkidesse panustamise ja sektori olukorra mõistmiseks.
Andmed, millega kokku puutun, hõlmavad nii kvantitatiivset kui ka kvalitatiivset infot, nt turismi statistika külastajate arvu, ööbimiste statistika ja sihtriikide analüüsi. Aga ka majandusnäitajad, nagu sektori panus SKP-sse ja turismiteenuste eksport on kindlasti näitajad, mida paneme kokku ja analüüsime koostöös MKM-i turisminõuniku Aleksandr Michelsoni, analüüsitiimi ja ettevõtluse ja innovatsiooni sihtasutuse (EIS) turismianalüütikutega. Nende andmete abil hindame turismi majanduslikku mõju ja planeerime sektori toetamise strateegiaid. Analüüsime veel tööhõive näitajaid, vaatleme ettevõtete käibe, kasumi ja kahjumi andmeid ning palju muud. Tutvume ka konjunktuuriinstituudi aruannete, rahandusministeeriumi ja Eesti Panga statistika ja analüüsidega, samuti erinevate küsitluste tulemuste ja sotsiaalmeedia postitustega, et mõista sektorit erinevate nurkade alt.
Väga oluline on võrrelda Eesti turismisektori näitajaid teiste riikidega, et tuvastada õppimiskohti. Siin on meile olulisteks allikateks Euroopa Komisjon ja OECD ning teised rahvusvahelised organisatsioonid, kes analüüse välja töötavad.
Puutun kokku ka regulatiivsete andmetega, mis puudutavad seadusandlust, poliitikaid ja standardeid turismisektoris. See hõlmab nii kohalikku kui ka rahvusvahelist õigusraamistikku. Aga ikkagi hindan täiendava infona eriti ettevõtteid esindavate liitude (Eesti hotellide ja restoranide liit, spaaliit, Eesti konverentsibüroo, MTÜ Eesti Maaturism, Eesti loodusturismi ühing, Eesti turismifirmade liit) ja ettevõtete (Tallinna sadama, Tallinna lennujaama), Eesti turismisihtkoha arendusorganisatsioonide, aga ka tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti (TTJA) (kvalitatiivset) andmestikku. See vahetu info turismi erinevatelt osapooltelt on hindamatu. Loodan, et andmepõhine poliitikakujundus aitab kaasa Eesti turismisektori kestlikule arengule, suurendades meie konkurentsivõimet ja atraktiivsust nii kodu- kui ka väliskülastajate jaoks.
Kui andmepädevaks Te end oma igapäevases töös peate?
Tegelikult on ikka raske leida kõik vajalikud andmed ja allikad üles, olla pädev filtreerija, tehnoloogia kasutaja jne. Aga pean ütlema, et väga suureks abiks on koostöö – meie enda MKM-i turismitiim, strateegiaosakonna analüütikud ja EIS-i turismianalüütikud on erinevate andmeallikate koondamises, analüüsimises ning mudeldamises asendamatud partnerid.
Tänapäeva maailmas on andmetest saanud väärtuslik vara ja andmekirjaoskusest konkurentsieelis. Milliseid eeliseid on andmekirjaoskus Teile oma töös andnud?
Asja- ja ajakohased andmed mängivad üha suuremat rolli igas valdkonnas. Turismivaldkonnas on andmekirjaoskus väga oluline mõistmaks, mis mõju on jätnud sektorile koroona-, julgeoleku- ja energiakriis, milliste asjaolude tõttu ei ole sektor veel taastunud ning millised muutused uued suunad endaga kaasa toovad, kui kiiresti võiks toimuda taastumine, kuidas turistide eelistused muutuvad jne. Oluline on osata ka kriitiliselt hinnata andmeallikaid ja järeldusi, sealhulgas andmete usaldusväärsust. Minu rollis MKM-i turismi valdkonnajuhina on andmekirjaoskus toetanud teadmuspõhiste otsuste tegemist, mis tuginevad usaldusväärsetel andmetel, mitte ainult intuitsioonil. See on aidanud luua eeldusi turismipoliitika kujundamiseks, sektori kasvu ja kestlikkuse toetamiseks, turutrendide mõistmiseks, aga ka riskide maandamiseks. Andmekirjaoskuse arendamine ja rakendamine oma töös on parandanud minu efektiivsust ning otsustusvõimet.
Kas olete kokku puutunud ka andmekirjaoskamatusega?
Muidugi, esimesena tunnen seda enda peal, sest ikka ja jälle vajan täiendkoolitusi või uusi teadmisi. Kõik muutub ja areneb nii kiiresti.
Milline on meie inimeste andmekirjaoskus praegu ja milline ta võiks olla lähitulevikus? Milline on andmemaailma tulevik?
Arvan, et üldiselt on teadlikkus andmekirjaoskuse tähtsusest kasvanud, kuna andmete hulk muudkui suureneb ja üha enam nähakse sellest kasu, et olla teadmuspõhine ja efektiivne. Õnneks on piisavalt võimalusi oma oskusi ka täiendada. Tulevikus on ilmselt andmekirjaoskus paljude ametite jaoks hädavajalik. Inimesed muutuvad teadlikumaks enda andmete osas – kuidas ja kes neid andmeid kogub, töötleb ja jagab.
Andmemaailma tulevik on seotud tehnoloogia arengutega (tehisintellekt, suurandmed, pilvetehnoloogiad ja asjade internet). See tähendab, et tulevikus suudetakse paremini mõista keerulisi nähtusi, teha täpsemaid ennustusi ja teadlikumaid otsuseid nii äris, teaduses kui ka igapäevaelus. Samuti suureneb andmete visualiseerimise ja interaktiivsete andmerakenduste tähtsus, et muuta andmete mõistmine ning analüüs laiemalt kättesaadavaks.
Millised on Teie enda nipid andmeteadlikumaks saamisel?
Püüan meeles hoida Tartu ülikoolis õpitud statistika ja andmeanalüüsi põhitõdesid, katsetan erinevate andmekogudega sealt andmeid filtreerides ja tulemusi analüüsides, aeg-ajalt osalen e-õppes mõne andmeanalüüsi tööriista või programmeerimiskeele mõistmiseks (viimati Python, aga ka Exceli oskuste värskendamine, AI võimaluste õppimine). Samuti osalen statistikaameti töötubades ja infopäevadel ning korraldame turismisektorile andmepäevi, et läbi teistele rääkimise ise paremaks saada.
Millised on Teie peamised allikad andmete leidmiseks?
Minu peamised andmete allikad on statistikaamet, Eesti Pank, maksu- ja tolliamet, rahandusministeerium, Eesti konjunktuuriinstituut, MKM-i analüütikute koostatud turismiandmelauad, EISi turismiprofessionaalile suunatud andmed, analüüsid ja uuringud jne.
Kui tihti kasutate statistikaameti andmebaasi ja rakendusi? Kas on ka mõni lemmikrakendus välja kujunenud?
Olenevalt tööülesannetest ja vajadustest, aga kindlasti kuus korra. Iga kuu on turismirahva lemmik statistikaameti juhtivanalüütiku Helga Laurmaa ülevaade sektori arengutest, aga kasutan ka turismi juhtimislauda.
Statistikaametit võib pidada andmekirjaoskuse üheks peamiseks eestvedajaks. Andke meile palun paar soovitust, kuidas saaksime selles veelgi tõhusamad olla?
Statistikaamet liigub väga õiges suunas – julgelt pakutakse koolituspäevi, kaasatakse avaliku sektori partnereid aruteludesse, ollakse alati valmis aitama probleeme lahendama. Lisaks on kõik statistikaameti töötajad väga professionaalsed ja meeldivad koostööpartnerid – alati valmis kaasa mõtlema! Aga muidugi ootab turismirahvas väga uuendatud turismi satelliitkontot.
Foto: Külli Kraner (erakogu)