Uudis
Uudis
Urmet Lee: statistika sõltumatus ei tohi langeda pealiskaudsuse ohvriks
Riigiametite töö peab olema poliitiliselt sõltumatu. Valitsused vahetuvad, kuid riigi toimimise järjepidevus peab säilima. See põhimõte on eriti oluline riikliku statistika tegemisel. Statistika ei ole pelgalt tehniline tegevus – statistilised näitajad kujundavad arusaamu ühiskonnas toimuvast ning mõjutavad otseselt poliitikakujundust, avalikku debatti ja hinnanguid valitsejate tööle.
Uudis
Uudis
Statistikaameti juhtimislaudadelt leiab nüüd piirkondliku sissetulekute statistika
Kui paljud Eesti linnade ja valdade elanikud teenivad tulu palgatöö või investeerimisega? Aga kui suur on peretoetuste saajate või pensionäride osakaal? Statistikaameti kohalike omavalitsuste juhtimislaudadelt leiab nüüd mugavalt koondinfo sissetulekute kohta.
Uudis
Leibkonna eelarve uuring: eestimaalane maksab trenni, mitte tribüüni eest
Üle-euroopalise leibkonna eelarve uuringu kohaselt kulutavad eestimaalased spordiga seotud kaupadele ja teenustele 1,4% leibkonna eelarvest, mida on veidi rohkem kui Euroopa Liidus keskmiselt. Suurem osa rahast läheb aktiivsele osalemisele, mitte spordiürituste pealtvaatamisele. Spordikulu on seotud sissetulekuga ning kulutused on suuremad linnades ja lastega peredes.
Uudis
Taimekaitsevahendite turustamine suurenes mullu 10%
Statistikaameti andmetel turustati Eestis 2024. aastal toimeaine kogusesse ümberarvestatuna 782,5 tonni taimekaitsevahendeid, mis on kümnendiku võrra rohkem kui eelneval aastal. Suurem osa müüdud taimekaitsevahenditest olid umbrohutõrjevahendid.
Uudis
Taimekaitsevahendite turustamine vähenes teist aastat järjest
Statistikaameti andmetel turustati Eestis 2023. aastal toimeaine kogusesse ümberarvestatuna 713,5 tonni taimekaitsevahendeid, mis on kümnendiku võrra vähem kui eelneval aastal ja ka vähem kui eelneval neljal aastal. Enamik müüdud taimekaitsevahenditest olid jätkuvalt umbrohutõrjevahendid.
Uudis
Mullu vähenes mahepõllumajandusmaa pind ja maheloomade arv
Statistikaameti andmetel oli 2023. aastal Eestis mahepõllumajandusmaad 225 300 hektarit, mis on 22,8% kogu kasutatavast põllumajandusmaast. Sellest 92% oli täielikult mahepõllumajanduslikul tootmisel ja ülejäänu veel üleminekuajal. Mahepõllumajandusmaa pind vähenes aastaga 2,5% ja tegevuse lõpetas 78 mahetootjat.
Blogi
Rohepöördega ei saa oodata
Rohepööre ei ole teisejärguline teema, mille saab kõrvale heita, kuni koroonakriis, inflatsioon ja Ukraina sõda lahenduse leiavad. Rohepöördega tuleb tegeleda nüüd ja praegu, leidsid Riigikantselei rohepoliitika koordinaator Kristi Klaas, Tartu ülikooli professor Aveliina Helm, Tööandjate Keskliidu volikogu juht Kai Realo ja Statistikaameti keskkonnastatistika juht Kaia Oras Arvamusfestivalil statistikaameti korraldatud arutelus.
Blogi
Eestis on Euroopa üks mahedamaid põllumajandusi
Statistikaameti andmete kohaselt oli Eestis kasutatavast põllumajandusmaast eelmisel aastal 22% mahemaa. Seda on ligi kolm korda rohkem kui Euroopa Liidus keskmiselt. Statistikaameti analüütik Ege Kirs vaatas, milline on meie taimekasvatuse saagikus mahemaal ja kuidas läheb maheloomakasvatusel.
Blogi
Eestimaa on aina mahedam
Eelmise aastaga lisandus Eestisse 112 uut mahepõllumajandustootjat ja mahepõllumajanduslik ning sellele üle mineva maa pind kasvas lausa 7%. Mahemune toodeti kolmandiku võrra rohkem ja nagu tavatootmiseski, nii saadi rekordiline saak ka maheteraviljakasvatuses.
Uudis
Põllumajandus ootab töökäsi
Täna, 23. aprillil uuendasime tööturu kiirstatistikat eelmise nädala (13.–19.04) andmetega ja analüüsisime möödunud nädala olulisemaid muutusi.
Blogi
Ulmelised piimarekordid. Aga mida teevad hinnad?
Eesti lehmad annavad ulmelisi piimakoguseid ja tootjad võivad tippkvaliteediga piima üle uhkust tunda. Piima kokkuostuhind jääb meil aga sellest hoolimata teiste Euroopa Liidu riikide võrdluses madalaimate sekka.