Pühapäeval, 19. novembril, tähistatakse rahvusvahelist meestepäeva. Statistikaameti juhtivanalüütik Epp Remmelg uuris tähtpäeva puhul, kuidas Eesti mehel läheb.
Narva linna elanikud on rahul, et elavad Narvas. Statistikaameti korraldatud küsitlusest selgus, mis muudab narvalased rahulolevaks, aga ka see, mis neid linnaelu juures häirib.
Margus Tammeraja, Eesti Raamatupidajate Kogu juhatuse esimees Juriidiliste isikutena peavad kõik täitma seadusega kehtestatud reegleid ja esitama peale majandusaasta aruande kvartali- või kuuaruandeid mitmele ametile. Aruandlus on ettevõtja eluga kaasas käiv kohustus. Sageli on aruannetes kattuvusi ehk peame samad andmed vormistama erinevalt erinevateks aruanneteks. Väikeettevõtja vajab seejuures sageli raamatupidaja abi, mis tähendab suuremaid või väiksemaid kulusid. Isegi tarkvara kasutades on üksjagu tülikas mõnd aruannet kokku panna ja esitada. Lahendus on üleminek andmepõhisele
Võttes appi Eesti filmiklassika väljendid, siis kõikse töökamad lasteta naised on meitel ja vaat et kõikse targemad naised on meitel. Ent leidub ka seda, millega pole põhjust hoobelda. Eestis on kõige suurem üksikvanemate osa ja suurim palgalõhe.
Läbi kahekümne aasta on Eesti Sotsiaaluuringus palutud eestimaalastel hinnata enda tervise olukorda. Selgub, et aastate jooksul on juurde tulnud neid inimesi, kes kannatavad mõne pikaajalise haiguse käes. Samas on rohkem ka neid, kes hindavad enda tervislikku seisundit positiivselt. Kui heaks või halvaks Eesti inimene ikkagi enda tervist peab ning millises seisus oleme me võrreldes teiste riikidega, selgitab statistikaameti juhtivanalüütik Epp Remmelg.
Võrdse palga päev tähistab hetke, mil keskmine töötav Eesti naine teenib välja sama palga, mille keskmine Eesti mees teenis eelmise aasta 31. detsembriks. Seekord langes see hetk 5. märtsile ehk Eesti naistel kulus meeste aastapalga teenimiseks enam kui kaks kuud kauem. Sel puhul vaatame täpsemalt, mida teab statistikaamet meeste ja naiste palkade kohta ning kuidas arvutatakse seda kurikuulsat palgalõhe näitajat.
Selle aasta Ülemaailmse Keskkonnapäeva teema on #OnlyOneEarth. Maailma Keskkonnapäeva tähistatakse ligi pool sajandit juba igal aastal 5. juunil. Maa kui ühtne terviklik ökosüsteem ongi selle aasta keskkonnapäeva üheks juhtmõtteks, kirjutab statistikaameti juhtivanalüütik Kaia Oras.
Statistikaameti andmetel peatus juunis Eesti majutusettevõtetes 121 000 sise- ja 42 000 välisturisti, kes veetsid seal 301 000 ööd. Möödunud aastaga võrreldes oli külastajaid küll 60% vähem, aga võrdluses eelnevate kuudega turistide arv kasvas.
Esmaspäeval, 22. aprillil tähistatakse üleilmset Maa päeva, mis keskendub tänavu plastireostuse kriisi lahendustele. Maa päeva 2024. aasta kampaania kannab pealkirja „Planeet versus plast“ ja juhib tähelepanu, et plastijäätmed on jätkuvalt laialdane tervise- ja keskkonnaprobleem.
Täna uuendatud Tõetamme mõõdikute hulgast leiame ka kohortsündimuskordaja, mis näitab 40–aastaste naiste keskmist laste arvu. „Eesti 2035“ arengukavas on seatud eesmärgiks, et see kordaja peaks olema vähemalt 1,86. 2023. aasta sündide andmed näitavad langustrendi ning hetkel oleme 1,77 juures. Et madalast sündide arvust on sel aastal olnud palju juttu, uuris Statistikaameti analüütik Egle Saks sündimuse näitajaid põhjalikumalt.