Parem kui lätlastel, kehvem kui soomlastel. Millise hinnangu annab Eesti inimene oma tervisele?

Blogi
Postitatud 11. aprill 2024, 9.10

Läbi kahekümne aasta on Eesti Sotsiaaluuringus palutud eestimaalastel hinnata enda tervise olukorda. Selgub, et aastate jooksul on juurde tulnud neid inimesi, kes kannatavad mõne pikaajalise haiguse käes. Samas on rohkem ka neid, kes hindavad enda tervislikku seisundit positiivselt. Kui heaks või halvaks Eesti inimene ikkagi enda tervist peab ning millises seisus oleme me võrreldes teiste riikidega, selgitab statistikaameti juhtivanalüütik Epp Remmelg.

„Üldiselt saab öelda, et 20 aasta taguse ajaga võrreldes on meie hulgas mõne protsendi võrra rohkem neid inimesi, kes elavad igapäevaselt koos mõne pikaajalise haigusega: 2004. aastal oli neid 41% ja 2023. aastal 47%. Samas on positiivne, et mõne protsendi võrra on kasvanud ka nende inimeste hulk, kes hindavad enda tervist väga heaks või heaks, 2004. aastal oli neid inimesi 50% ja 2023. aastal 56%,“ selgitas Remmelg. Analüütik tõdes, et viimase 20 aasta kõige helgem aasta oli 2020, kus lausa 59% inimestest pidas enda tervist väga heaks või heaks.

Kesk- ja vanemaealised hindavad enda tervist oluliselt paremaks

Vanuse kasvades tervis teatavasti halveneb. Väikesed erinevused meeste ja naiste vastustes siiski ilmnevad. Nii on näha, et 2534aastaste naiste hulgas on väga hea ja hea tervisega naisi sama palju kui nooremas vanusegrupis (85%). Seevastu meeste hulgas hindab oma tervist selles vanuses väga heaks või heaks ainult 80%. Teine erinevus ilmneb meeste ja naiste vahel vanusegrupis 5564 eluaastat. Keskealised naised hindavad enda tervist paremaks kui keskealised mehed. Kuid üle 65aastaste hulgas on halva või väga halva tervisega naisi jällegi rohkem kui meeste hulgas. Viimast fakti võib mõjutada naiste kõrgem keskmine eluiga.

Remmelgu sõnul on kahe aastakümne jooksul, mil sotsiaaluuringuga on andmeid kogutud, toimunud mitmeid positiivseid muutuseid. „Kui noorte hulgas on väga hea või hea tervisega inimeste hulk kasvanud mõne protsendi võrra, siis keskealiste ning vanemaealiste hulgas on nende inimeste hulk tõusnud lausa ligikaudu 10% võrra. Rõõmu teeb ka see, et üle 65aastaste hulgas on oluliselt kasvanud eakate inimeste hulk, kellele ei sea tervis igapäevategevustes piiranguid“, ütles analüütik.

Hinnang enda tervisele vanuse ja soo järgi, 2023

Kõige tervemaks hindavad end Lääne ja Harju maakonna inimesed, pikaajaline haigus vaevab enim Ida-Virumaa inimesi

Eelmise aasta andmete põhjal on oma tervisega kõige enam rahul Lääne (62,5%) ja Harju (62,4%) maakonna ning Tallinna (62,1%) inimesed. Kõige vähem hindasid oma tervist heaks või väga heaks Ida-Viru maakonna inimesed (37,9%). Kõige vähem rahul oma tervisega on aga Põlva maakonna inimesed, kellest 24% hindavad enda tervist halvaks või väga halvaks.

Pikaajaliseks peetakse sellist haigust või terviseprobleemi, mis on kestnud kuus kuud või eeldatavasti kestab vähemalt kuus kuud. Mõeldud on nii vaimset kui ka füüsilist tervist. Pikaajaline haigus mõjutab kõige rohkem Ida-Viru maakonna inimesi (62,5%) ja seal maakonnas hindab 22,7% elanikest oma tervist halvaks või väga halvaks. Valga maakonnas on pikaajalisi haigeid 58,6%, Võru maakonnas 55,1%, Järva maakonnas 53,3% ja Põlva maakonnas 53,2% üle 16-aastastest. Kõige vähem pikaajalisi haiguseid on aga Harju maakonna (39,9%) ja Tallinna (40,1%) elanike seas.

Remmelg selgitas, et inimeste hinnangud oma tervisele sõltuvad maakonniti sealsete elanike vanusest, kuid inimese tervislik seisund oleneb ka muudest faktoritest, näiteks elu- ja töötingimustest ning keskkonnamõjudest. „Mida eakam elanikkond, seda kõrgem on pikaajaliste haiguste osakaal inimeste seas. Ida-Virumaal on lisaks ka teised probleemid: erinevad suured tööstusettevõtted on jätnud jälje ökosüsteemile ja sedakaudu ka otseselt mõjutanud inimeste hinnangut oma tervisele,“ selgitas Remmelg.

Inimeste hinnang iseenda tervisele maakondade kaupa, 2023

Kuidas meil läheb võrreldes teiste Euroopa riikidega?

Sotsiaaluuringu metoodika on üle Euroopa ühtne ja see võimaldab meil enda tervise hinnangut kõrvutada teiste Euroopa riikidega. „Paraku ei ole veel kõik riigid enda 2023. aasta andmeid kokku saanud ning meil on võimalik vaadata 2022. aasta andmeid. Kui Eestis hindab oma tervist heaks või väga heaks 58% inimestest, siis Leedus andis sama hinnangu oma tervisele 48%, Euroopas keskmiselt 68% inimestest. Kõige enam (80% elanikest) on väga hea või hea tervisega inimesi Iirimaal ja Šveitsis,“ selgitas analüütik.

Inimeste hinnang iseenda tervisele Euroopas, 2022

Detailsemad andmed on avaldatud statistikaameti andmebaasis ja tervisestatistika valdkonnalehel.

Statistikaameti andmete ja graafikute kasutamisel palume viidata allikale.

Eesti Sotsiaaluuring 2024 kestab kuni 19. maini 2024. Kui olete saanud kutse uuringus osaleda, palun leidke võimalus ja vastake ankeedile.

Täpsem teave:

Heidi Kukk
meediasuhete juht
statistika levi osakond
statistikaamet
tel 625 9181
press [at] stat.ee (press[at]stat[dot]ee)

29. mail on statistikaameti infotelefon suletud. Vabandame ebamugavuste pärast!