Eestimaalased kasutavad internetti järjest rohkem
Statistikaameti andmetel* on internetiühendus 93,2%-s Eesti kodudes. Võrreldes eelmise aastaga, mil internetiühendusega leibkondi oli kokku 533 300, on see arv tõusnud 13 000 võrra. Sealjuures on juurde tulnud ka e-ostlejaid.
Statistikaameti analüütik Sigrid Saagpakk selgitas, et internet ning sealsed teenused mängivad inimeste jaoks arusaadavalt järjest suuremat rolli. „Vanusegrupiti on kõige suuremad internetikasutajad nooremaealised, kelle seas on see protsent ligilähedane 100-le. Kõige tihedamalt kasutavad internetti 16–24-aastased ning neist lausa 96% teeb seda mitu korda päevas,“ rääkis Saagpakk.
Mida vanem on internetikasutaja, seda harvemini ta seda ka kasutab. „65–74-aastastest kasutab internetti mitu korda päevas 58% vastanutest. Samas on ka neid, kes kasutavad internetti igakuiselt, kuid mitte iganädalaselt. Näiteks 65–74-aastaste hulgas moodustavad nad 2023. aastal 4%,“ ütles analüütik.
E-oste teevad enim naised, populaarseim kaup on rõivad
16–74-aastaste seas on internetis ostelnud 615 200 leibkonna esindajad. Võrreldes eelmise aastaga on seda ligi 45 000 võrra rohkem. Enim teevad veebioste naised (66%), meeste puhul jääb e-ostlejate osakaal 58% juurde.
Kõige rohkem ostetakse internetist rõivaid, jalatseid ja sporditarbeid (315 800 ostjat). Palju ostetakse ka filme ja muusikat (241 500) ning raamatuid (176 000). Lisaks kasutavad Eesti elanikud e-lahendusi reisi- ja majutusteenuste ostmiseks (67% e-kaubanduses osalejatest) ning kindlustuspoliiside sõlmimiseks (52%). Kontserdi-, kino- ja teatripileteid ostsid 2023. aasta teises kvartalis 55% e-ostude tegijatest.
Teenustest kasutatakse enim internetipanka (91,1%) ja e-posti (90,6%). Internet on ka populaarne ajalehtede või ajakirjade lugemiseks (84,9%) ning info otsimiseks (84,6%).
„Eestimaalased eelistavad üldjuhul tooteid ja teenuseid osta kodumaistelt müüjatelt (89%), kuid 43% soetavad tooteid ka teistelt Euroopa Liidu müüjatelt,“ lisas Statistikaameti analüütik.
Arvuti kasutamise oskused paranevad
Internetikasutajate arvu kasvuga on paranenud ka arvuti kasutamise oskused. Seda illustreerib ainuüksi fakt, et internetiküpsiste piirajate arv on võrreldes 2021. aastaga kasvanud. Saagpakk selgitas, et 2023. aastal on juba 381 000 inimest teadlikult muutnud oma veebilehitsejate sätteid, et piirata veebisaitide võimalusi nende kohta käiva informatsiooni kogumiseks.
„Arvutit osatakse eelkõige kasutada failide tõstmise eesmärgil, näiteks digikaamerast failide allalaadimiseks, nutitelefonist või pilvest failide arvutisse tõstmiseks (64%). Lisaks kasutatakse arvutis tarkvara või rakenduste paigaldamise võimalusi (60%) ning tekstitöötlusprogramme (61%). Oskused on igal juhul paranenud igas vanusegrupis,“ tõdes Saagpakk.
* Infotehnoloogia kasutamist 16–74-aastaste elanike, leibkondade ja ettevõtete hulgas uurivad statistikaorganisatsioonid ühtse metoodika alusel kõigis Euroopa Liidu riikides. Infotehnoloogia kasutamist leibkondade ja 16–74-aastaste elanike hulgas uurib statistikaamet iga aasta teises kvartalis.
Vaata ka info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonnalehte.
Detailsemad andmed on avaldatud statistika andmebaasis.
Statistikaameti andmete ja graafikute kasutamisel palume viidata allikale.
Täpsem teave
Helen Maria Raadik
meediasuhete juht
statistika levi osakond
statistikaamet
tel 625 9181