Kas jäätmevaba elu on võimalik?

Blogi
Postitatud 30. märts 2023, 9.00

Kas jäätmete teket saaks täielikult vältida nii, et midagi ei jääks üle ja midagi ei peaks ära viskama? Jäätmevaba elu võimalikkusest kirjutab statistikablogis rahvusvahelise jäätmevaba päeva puhul statistikaameti juhtivanalüütik Kaia Oras.

Täna tähistatakse rahvusvahelist jäätmevaba päeva Zero Waste Day (loe rohkem ÜRO kodulehelt). Jäätmetevaba majandusmudeli eesmärk on vältida prügi ladestamist prügilatesse, selle põletamist või loodusesse sattumist. Lisaks tõhusamale jäätmekäitlusele on algatuse eesmärk esmalt ka jäätmete tekke vältimine ja vähendamine. Laiemas plaanis on siht lahendada globaalset kolmikkriisi, mille osad on saastumine, bioloogilise mitmekesisuse vähenemine ja kliimamuutused.

Inimkond tekitab aastas hinnanguliselt 2,24 miljardit tonni tahkeid olmejäätmeid, millest vaid 55 protsenti käideldakse kontrollitud rajatistes. Aastaks 2050 võib tekkivate olmejäätmete kogus tõusta 3,88 miljardi tonnini aastas.

Olmejäätmete ladestamisega prügilasse kaasneb ühelt poolt võimalik keskkonnaoht (pinnavee saastumine ja kasvuhoonegaaside teke), teisalt aga ka ressursside raiskamine. Eestis ladestati viimaste võrdlusandmete alusel prügilasse ühe elaniku kohta 78 kg olmejäätmeid aastas. Võrdluseks: Euroopa Liidus keskmiselt on olmejäätmete ladestamine prügilasse kõrgem, 121 kg elaniku kohta aastas. Mitmetes Euroopa Liidu liikmesriikides ladestatakse olmejäätmeid prügilasse siiski vaid mõni kilo elaniku kohta (Taanis 1 kg, Saksamaal ja Rootsis 2 kg, Soomes, Belgias 3 kg). Teises skaala otsas on liikmesriigid, kus prügilasse jõuab aga palju rohkem jäätmeid: Maltal 519, Kreekas 407 ja Küprosel 394 kilo elaniku kohta aastas. Nii on liikmesriikides olmejäätmete prügilasse ladestamine väga erineva mahuga.

Olmejäätmete ladestamine prügilasse, 2021

Jäätmevaba majandusmudel keskendub lisaks ladestamise vältimisele ja tõhusamale jäätmekäitlusele esmalt siiski jäätmete tekke vältimisele. Nii peaksid ka tekkivad jäätmete kogused vähenema.

Kui suur on olmejäätmete teke Eestis ja kas oleme pigem suured või väikesed olmejäätmete tekitajad Euroopaga võrreldes?

Olmejäätmete tekke aastased kogused püsivad Eestis viimasel viiel aastal 390 kg tasemel elaniku kohta. Kuigi jäätmevabast majandamisest ollakse veel kaugel, on eestlased Euroopas selle näitaja alusel pigem tagasihoidlikud jäätmete tekitajad. Meist vähem tekib olmejäätmeid veel vaid Rumeenias (302 kg elaniku kohta aastas) ja Poolas (362 kg). Kaks korda rohkem kui Eestis tekib olmejäätmeid Belgias, Taanis, Luksemburgis ja Austrias (vastavalt 759, 786, 793 ja 834 kg elaniku kohta aastas).

Olmejäätmete teke, 2021

Rahvusvahelised organisatsioonid ÜRO keskkonnaprogramm ja UN-Habitat kutsuvad üles riike, ÜRO süsteemi organisatsioone ja asjaomaseid sidusrühmi nii kohalikul kui ka riiklikul tasandil teadvustama vajadust toodete elutsüklid ümber kujundada viisil, et kõiki tooteid saaks ideaalis kas ringlusse võtta või taaskasutada.

Jäätmete kohta loe rohkem statistikaameti kodulehelt.

Rahvusvahelisi võrdlusandmeid vaata Eurostati andmebaasist.

Foto: Shutterstock

23. veebruaril  töötab statistikaameti infotelefon kella 12-ni. Head Eesti Vabariigi aastapäeva!