Kaubaveo maht Eesti sadamates langes 2023. aasta üheksa kuuga 31%, Eesti raudteedel 42%
Statistikaameti andmetel on Eesti sadamate ja raudteede kaubamaht 2023. aasta esimese üheksa kuu jooksul Venemaa transiidi vähenemise tõttu kiirelt kahanenud.
Eesti sadamate ja raudtee kaubavedusid on koos vaadeldud, kuna need veod on ajalooliselt suuresti üksteisest sõltunud. Neid kahte sidunud transiitvedu on aga kokku kuivamas ning uute kaubavoogude liikumist raudteedele ei ole toimunud. Samuti ei ole sadamatel lihtne leida käitlemiseks uusi kaubavoogusid.
2023. aasta esimese üheksa kuu (jaanuar kuni september) kokkuvõttes lastiti ja lossiti sadamates 17,8 miljonit tonni veoseid. Veel 2021. aastal ulatus üheksa kuu kaubaveo maht 30,6 miljoni tonnini. Kui 2021. aasta üheksa kuuga veeti raudteel 17,5 ja 2022. aastal 13,1 miljonit tonni veoseid, siis 2023. aastal oli see tulemus ligi poole väiksem.
Kuigi sadamate ning raudteeveod võivad olla omavahel seotud, ei ole raudteeveosed otse kajastatavad sadamate kaubavedudena, eriti arvestades seda, et neid ühendanud transiitveoste osatähtsus on märkimisväärselt vähenenud. Kui transiitveoste osatähtsus sadamates oli 2021. aastal veel 53%, siis 2023. aasta esimese poole tulemuste põhjal on see langenud 26 protsendile. Ehk on sadamad tasapisi leidmas transiitveo asenduseks uusi lahendusi, kuigi ka sadamate kaubamaht mullu vähenes. Transiitvedude osatähtsus raudteel on 2023. aasta üheksa kuu tulemuste põhjal kahanenud 23 protsendini kaubavedudest tonnides, 2021. aastal oli see veel 41%. Raudtee kaubaveost üle kahe kolmandiku (69%) on andnud sel aastal riigisisene kaubavedu.
Eesti sadamate kaudu veeti 2023. aasta üheksa kuuga kokku 17,8 miljonit tonni veoseid. Aasta varem liikus samal ajavahemikul sadamate kaudu 25,7 miljonit tonni veoseid. Sadamate kaubamaht langes seega möödunud aasta sama perioodiga võrreldes ligi kolmandiku. Kaubaveomaht langes eelmise aastaga võrreldes kõigis kuudes. Languses olid nii kaupade lastimine kui ka lossimine. Laevadele lastitud veoste üheksa kuu maht langes 29%, 15,2 miljonilt 10,8 miljonile tonnile. Laevadelt lossitud veoste üheksa kuu maht langes 33%, 10,5 miljonilt tonnilt 7 miljonile tonnile.
Eesti raudteedel opereerivad ettevõtted vedasid 2023. aasta üheksa kuuga kokku 7,6 miljonit tonni veoseid. Võrreldes 2022. aasta sama perioodiga, mil raudteel veeti kokku 13,1 miljonit tonni veoseid, langes veoste maht 42%. Kõigis kuudes on märgata mullusega võrreldes märkimisväärset langust. Veosekäive* Eesti raudteedel oli 2023. aasta üheksa kuu kokkuvõttes 0,6 miljardit tonnkilomeetrit. Veel 2021. ja 2022. aastal oli sama perioodi veosekäive vastavalt 1,6 ja 1,0 miljardit tonnkilomeetrit, seega langes ka üheksa kuu veosekäive raudteel aastaga 42%.
* Veosekäive on transporditeenuse osutamise ajal tehtava töö hulka iseloomustav näitaja, mida mõõdetakse tonnkilomeetrites. Veosekäivet peetakse kokkuleppeliselt üheks põhiliseks füüsilise transpordi tõhususe indikaatoriks. Üks tonnkilomeeter tähendab ühe tonni veoste vedamist ühe kilomeetri kaugusele.
Vaata lähemalt transpordi valdkonnalehelt. Detailsemad andmed on avaldatud statistika andmebaasis.
Statistikaameti andmete ja graafikute kasutamisel palume viidata allikale.