Mais vähenes kaupade väliskaubandus esmajoones Euroopa Liidu väliste riikidega

Uudis
Postitatud 10. juuli 2023, 8.00

Statistikaameti andmetel vähenes 2023. aasta mais võrreldes 2022. aasta sama kuuga kaupade eksport jooksevhindades 15% ja import 13%. Kaupu eksporditi jooksevhindades 1,6 miljardi ja imporditi 1,9 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 309 miljonit eurot, mis on 12 miljonit eurot suurem kui aasta varem.

Statistikaameti analüütiku Jane Leppmetsa sõnul oli mais kaubavahetuse vähenemist märgata paljude peamiste partnerriikidega. „Kui Euroopa Liidu riikidega vähenes eksport 6% ja import 5%, siis eriti märgatav oli vähenemine Euroopa Liidu väliste riikidega, kuhu eksport vähenes 33% ja import 38%. Venemaa ei ole enam Eesti 10 peamise impordipartneri hulgas, see on nii peamiselt mineraalsete kütuste ja puittoodete sisseveo vähenemise tõttu,“ lisas Leppmets.

Mais eksporditi Eestist kaupadest enim elektriseadmeid (14% Eesti koguekspordist), transpordivahendeid (12%) ning puitu ja puittooteid (11%). Kõige enam ehk 248 miljoni euro võrra vähenes mineraalsete toodete väljavedu. Järgnesid puidu ja puittoodete ning metalli ja metalltoodete ekspordi vähenemine vastavalt 43 ja 40 miljoni euro võrra. Enim kasvas mullusega võrreldes transpordivahendite (74 miljoni euro võrra) ja mehaaniliste masinate (21 miljoni euro võrra) eksport. Eesti päritolu kaupade osatähtsus ekspordis langes mullusega võrreldes neli protsendipunkti, moodustades tänavu mais 65% koguekspordist. Eesti päritolu kaupade eksport langes aastaga 21%.

Eesti peamised ekspordipartnerid mais olid Soome (15% Eesti koguekspordist), Läti (13%) ja Rootsi (10%). Soome eksporditi kõige enam elektriseadmeid, sh staatilisi muundureid, Lätti mineraalseid tooteid, sh elektrienergiat, ning Rootsi elektriseadmeid, sh kommunikatsiooniseadmeid. Enim vähenes kaupade eksport Eestist Ameerika Ühendriikidesse, Egiptusesse ja Araabia Ühendemiraatidesse. Ameerika Ühendriikidesse viidi mullusest vähem elektriseadmeid, sh kommunikatsiooniseadmeid, Egiptusesse ja Araabia Ühendemiraatidesse mineraalseid tooteid, sh mineraalseid õlisid. Kõige enam kasvas kaupade eksport Leetu, kuhu viidi mullusest enam transpordivahendeid, sh sõiduautosid, ning Hollandisse, kuhu eksporditi enam mineraalseid tooteid, sh mineraalseid õlisid.

Kaupadest imporditi mais enim transpordivahendeid, elektriseadmeid ja mineraalseid tooteid. Kõige rohkem ehk 170 miljoni euro võrra vähenes mineraalsete toodete import. Järgnesid metalli ja metalltoodete (65 miljoni euro võrra) ning puidu ja puittoodete (61 miljoni euro võrra) sisseveo vähenemine. Kõige enam kasvas transpordivahendite (48 miljoni euro võrra), põllumajandussaaduste ja toidukaupade (16 miljoni euro võrra) ning elektriseadmete (11 miljoni euro võrra) import Eestisse.

Eesti peamine impordipartner mais oli Soome (16% Eesti koguimpordist), järgnesid Saksamaa (12%) ja Läti (10%). Soomest imporditi Eestisse enim mineraalseid tooteid, sh elektrienergiat, Saksamaalt transpordivahendeid, sh sõiduautosid, Lätist põllumajandussaaduseid ja toidukaupu, sh mittealkohoolseid jooke. Enim vähenes kaupade import Venemaalt, Leedust ja Lätist, kust imporditi mullusest vähem mineraalseid tooteid. Venemaalt toodi Eestisse vähem mineraalseid õlisid, Leedust naftaõlisid ja Lätist maagaasi. Kõige enam kasvas kaupade import Kasahstanist, kust toodi Eestisse mullusest enam mineraalseid tooteid, sh naftaõlisid.

Eesti kaubavahetus kuude kaupa, 2021–2023
Eesti kaubavahetus kuude kaupa, 2022–2023
Kuu Eksport, mln eurot Import, mln eurot Bilanss, mln eurot
2022 2023 muutus, % 2022 2023 muutus, % 2022 2023
KOKKU 8 659 7 894 -9 10 088 9 004 -11 -1 429 -1 110
Jaanuar 1 636 1 496 -9 1 781 1 772 0 -145 -276
Veebruar 1 509 1 527 1 1 778 1 641 -8 -269 -113
Märts 1 986 1 708 -14 2 172 1 901 -12 -186 -193
Aprill 1 599 1 526 -5 2 131 1 745 -18 -532 -219
Mai 1 930 1 636 -15 2 226 1 945 -13 -297 -309
Eesti peamised väliskaubanduspartnerid, mai 2023
Sihtriik, riikide ühendus Eksport, mln eurot Osatähtsus, % Muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga, % Sihtriik, riikide ühendus Import, mln eurot Osatähtsus, % Muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga, %
KOKKU 1 636 100 -15 KOKKU 1 945 100 -13
EL-27 1 199 73 -6 EL-27 1 636 84 -5
Euroala 20 riiki 888 54 -5 Euroala 20 riiki 1 223 63 -8
EL-i välised riigid 436 27 -33 EL-i välised riigid 309 16 -38
1. Soome 247 15 -12 1. Soome 308 16 -1
2. Läti 207 13 -13 2. Saksamaa 237 12 4
3. Rootsi 159 10 -20 3. Läti 187 10 -22
4. Leedu 139 9 21 4. Leedu 179 9 -23
5. Saksamaa 101 6 1 5. Poola 155 8 3
6. Holland 65 4 37 6. Rootsi 155 8 2
7. Norra 57 4 -17 7. Holland 88 5 -12
8. Venemaa 56 3 10 8. Hiina 66 3 -26
9. Poola 56 3 8 9. Itaalia 56 3 -5
10. Taani 45 3 -11 10. Tšehhi 43 2 40
Eksport ja import kaubagruppide järgi, mai 2023
Kaubajaotis (-grupp) kombineeritud nomenklatuuri (KN) järgi Eksport Import Bilanss, mln eurot
mln eurot osatähtsus, % muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga, % mln eurot osatähtsus, % muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga, %
KOKKU 1 636 100 -15 1 945 100 -13 -309
Põllumajandussaadused ja toidukaubad (I–IV) 162 10 2 218 11 8 -55
Mineraalsed tooted (V) 163 10 -60 224 12 -43 -61
Keemiatööstuse tooraine ja tooted (VI) 78 5 -6 161 8 -12 -83
Kummi- ja plasttooted (VII) 54 3 -6 95 5 -21 -41
Puit ja puittooted (IX) 172 11 -20 70 4 -46 102
Paber ja pabertooted (X) 29 2 -25 30 2 -7 -2
Tekstiil ja tekstiiltooted (XI) 38 2 -6 63 3 -11 -25
Metall ja metalltooted (XV) 137 8 -23 183 9 -26 -46
Masinad ja mehaanilised seadmed (84) 155 9 16 219 11 -1 -64
Elektriseadmed (85) 226 14 -3 236 12 5 -11
Transpordivahendid (XVII) 195 12 61 252 13 24 -56
Optika-, mõõte-, täppisinstrumendid (XVIII) 52 3 7 53 3 10 0
Mitmesugused tööstustooted (XX) 115 7 -23 44 2 -18 71
Muu 58 4 -7 98 5 1 -39

Väliskaubanduse andmeid kogub ja analüüsib statistikaamet majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel, et saada aru, kuidas läheb Eesti eksportivatel ja importivatel ettevõtetel.

Vaata ka väliskaubanduse valdkonnalehte. Eesti väliskaubanduse visualiseeritud andmetega saab tutvuda statistikaameti rakenduses.

Detailsemad andmed on avaldatud statistika andmebaasis. Andmete ümardamise tõttu võib ridade summa erineda veeru kokkuvõtvast summast.

Statistikaameti andmete ja graafikute kasutamisel palume viidata allikale.

Täpsem teave:

Helen Maria Raadik
meediasuhete juht
statistika levi osakond
statistikaamet
tel +372 625 9181
press [at] stat.ee

Foto: Shutterstock