Jaanuaris kasvas kaubavahetus üle kolmandiku

Uudis
Postitatud 11. märts 2022, 8.00

Statistikaameti andmetel suurenes kaupade eksport jaanuaris võrreldes 2021. aasta sama kuuga 35% ning import 36%. Kaubavahetuse kasvu mõjutas oluliselt mineraalsete kütuste ning elektrienergia ekspordi ja impordi suurenemine ning hinnatõus.

Eestist eksporditi kaupu jooksevhindades 1,6 miljardi ja imporditi ligi 1,8 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 178 miljonit eurot, mis suurenes 2021. aasta jaanuariga võrreldes 62 miljoni euro võrra.

Statistikaameti juhtivanalüütik Evelin Puura tõi välja, et jaanuari kaubavahetust mõjutas nii eelmise aasta sama kuu madal võrdlusbaas kui ka tooraine hinnatõus. „Ennekõike mõjutas hindade kallinemine mineraalsete kütuste ja elektrienergia kaubavahetust. Mineraalsete kütuste ja elektrienergia osatähtsus kogu ekspordist moodustas selle aasta jaanuaris 19% ja impordist 20%,“ lisas Puura.

Kaupadest eksporditi kõige rohkem mineraalseid kütuseid ja elektrienergiat, elektriseadmeid, puitu ja puittooteid. Võrreldes möödunud aasta jaanuariga suurenes enim ehk 128 miljoni euro võrra mineraalsete kütuste (sh töödeldud mineraalõlide, maagaasi) ja elektrienergia, 64 miljoni euro võrra puidu ja puittoodete (sh. puitgraanulite, okaspuidust liistude, vineeri) ning 45 miljoni euro võrra põllumajandussaaduste ja toidukaupade (sh söödaodra) väljavedu.

Eesti suurim ekspordipartner oli Soome, järgnesid Läti ja Rootsi. Soome eksporditi peamiselt maagaasi, mootorite ja laadurite osasid, Lätti elektrienergiat ning sõiduautosid, Rootsi kommunikatsiooniseadmeid, kokkupandavaid puitehitisi ja puitgraanuleid. Väljavedu kasvas kõige rohkem Lätti, Soome ja Leetu. Lätti ja Soome eksporditi enam elektrienergiat ning Leetu transpordivahendeid.

Reeksport Eestist kasvas 49%, kodumaiste kaupade väljavedu aga 29%. Eesti päritolu kaupade osatähtsus moodustas 70% kogu kaupade ekspordist. Kõige rohkem suurenes Eesti päritolu söödaodra, töödeldud kütuste ning vanametalli eksport.

Kaupadest imporditi enim mineraalseid kütuseid ja elektrienergiat, metalle ja metalltooteid, elektriseadmeid ning keemiatööstuse tooraineid ja tooteid. Kõige rohkem ehk 113 miljoni euro võrra kasvas mineraalsete kütuste (sh töötlemiseks toodud õlide ja maagaasi) ja elektrienergia, 77 miljoni euro võrra metalli ja metalltoodete ning 42 miljoni euro võrra keemiatööstuse tooraine ja toodete sissevedu.

Kaupu imporditi kõige rohkem Soomest, Venemaalt ja Lätist ning sissevedu suurenes enim Soomest, Venemaalt ja Leedust. Soomest imporditi rohkem elektrienergiat ja diislikütust, Venemaalt lämmastikväetist ja töötlemiseks mineraalkütuseid ning Leedust diislikütust ja lennukikütust.

Eesti kaubavahetus kuude kaupa, 2020–2022
Eesti kaubavahetus kuude kaupa, 2021–2022
Kuu Eksport, mln eurot Import, mln eurot Bilanss, mln eurot
2021 2022 muutus, % 2021 2022 muutus, % 2021 2022
Jaanuar 1190 1600 35 1306 1779 36 -116 -178
Eesti peamised väliskaubanduspartnerid, jaanuar 2022
Sihtriik, riikide ühendus Eksport, mln eurot Osa-tähtsus, % Muutus võrreldes eelmise aasta, sama kuuga % Saatjariik, riikide ühendus Import, mln eurot Osa-tähtsus, % Muutus võrreldes eelmise aasta, sama kuuga %
KOKKU 1600 100 35 KOKKU 1779 100 36
EL-27 1162 73 41 EL-27 1267 71 33
Euroala 19 riiki 864 54 46 Euroala 19 riiki 970 55 34
EL-i välised riigid 439 27 20 EL-i välised riigid 511 29 44
1. Soome 227 14 41 1. Soome 270 15 69
2. Läti 185 12 90 2. Venemaa 222 12 104
3. Rootsi 145 9 21 3. Läti 165 9 21
4. Saksamaa 118 7 43 4. Leedu 164 9 27
5. Holland 116 7 17 5. Saksamaa 148 8 17
6. USA 111 7 13 6. Rootsi 121 7 28
7. Leedu 99 6 58 7. Poola 103 6 30
8. Taani 64 4 36 8. Hiina 75 4 43
9. Venemaa 55 3 3 9. Holland 73 4 33
10. Poola 51 3 31 10. Belgia 40 2 98
Eksport ja import kaubagruppide järgi, jaanuar 2022
Kaubajaotis (-grupp) kombineeritud nomenklatuuri (KN) järgi Eksport Import Bilanss, mln eurot
mln eurot osa-tähtsus, % muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga, % mln eurot osa-tähtsus, % muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga, %
KOKKU 1600 100 35 1779 100 36 -178
Põllumajandussaadused ja toidukaubad (I–IV) 132 8 51 140 8 25 -8
Mineraalsed tooted (V) 307 19 72 351 20 48 -44
Keemiatööstuse tooraine ja tooted (VI) 97 6 52 172 10 33 -75
Kummi- ja plasttooted (VII) 42 3 23 88 5 38 -46
Puit ja puittooted (IX) 198 12 48 77 4 50 121
Paber ja pabertooted (X) 33 2 30 25 1 41 8
Tekstiil ja tekstiiltooted (XI) 35 2 16 61 4 27 -26
Metall ja metalltooted (XV) 138 9 44 198 11 64 -60
Masinad ja mehaanilised seadmed (84) 117 7 17 161 9 31 -44
Elektriseadmed (85) 202 13 10 184 10 24 18
Transpordivahendid (XVII) 95 6 19 167 9 25 -72
Optika-, mõõte-, täppisinstrumendid (XVIII) 36 2 7 36 2 42 0
Mitmesugused tööstustooted (XX) 110 7 13 43 2 25 67
Muu 59 4 23 76 4 24 -18

Väliskaubanduse andmeid kogub ja analüüsib statistikaamet majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel, et saada aru, kuidas läheb Eesti eksportivatel ja importivatel ettevõtetel.

Vaata ka väliskaubanduse valdkonnalehte. Eesti väliskaubanduse visualiseeritud andmetega saab tutvuda statistikaameti rakenduses.

Detailsemad andmed on avaldatud statistika andmebaasis. Andmete ümardamise tõttu võib ridade summa erineda veeru kokkuvõtvast summast.
 


Täpsem teave:

Kadri Kütt
meediasuhete juht
statistika levi osakond
statistikaamet
tel 625 9181

Foto: Shutterstock