Otsingu tulemused

2012. aasta mais võrreldes eelmise aasta maiga vähenes kaupade eksport Eestist jooksevhindades 8%, import Eestisse jäi aga samale tasemele, teatab Statistikaamet. Ekspordi mõningane kahanemine oli tingitud eelmise aasta mai rekordilisest ekspordikäibest. Võrreldes tänavu aprilliga mais kaubavahetus suurenes.

Kaupade eksport kasvas 2017. aasta augustis võrreldes eelmise aasta augustiga 8% ja import 12%, teatab Statistikaamet. Kaubavahetuse kasvu mõjutas nii mineraalsete toodete kui ka mehaaniliste masinate ekspordi ja impordi suurenemine.

Rahva- ja eluruumide loenduse andmetel elas 2021. aastal Euroopa Liidu (EL) riikides kokku 443,2 miljonit inimest. Eurostati esialgsete tulemuste põhjal olid EL-i viis kõige suurema rahvaarvuga riiki Saksamaa (83,2 miljonit inimest), Prantsusmaa (67,9 miljonit), Itaalia (59,0 miljonit), Hispaania (47,4 miljonit) ja Poola (37,0 miljonit).

2012. aasta jaanuaris eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 15% ja imporditi Eestisse 10% rohkem kui eelmise aasta jaanuaris, teatab Statistikaamet. Ekspordi kiirem kasv võrreldes impordiga vähendas ka kaubavahetuse puudujääki.

Kaupade eksport kasvas 2015. aasta juunis võrreldes eelmise aasta juuniga 3% ja import 1%, teatab Statistikaamet. Tänavu esimesel poolaastal vähenes eksport 1% ning import 4% võrreldes möödunud aasta sama perioodiga.

2013. aasta augustis võrreldes eelmise aasta augustiga vähenes nii kaupade eksport kui ka import jooksevhindades 11%, teatab Statistikaamet. Eelmise aasta sama kuuga võrreldes vähenes eksport kolmandat kuud järjest, eelneva kuuga võrreldes aga kasvas eksport 7%.

2011. aastal eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 12 miljardi euro eest ja imporditi Eestisse 12,6 miljardi euro väärtuses, teatab Statistikaamet. Kaubavahetuse aastane juurdekasv oli rekordiline — eksport kasvas varasema aastaga võrreldes 38% ja import 37%.

Statistikaameti andmetel elas 2020. aastal absoluutses vaesuses 2,2% ja suhtelises vaesuses 20,6% Eesti elanikkonnast. Võrreldes 2019. aastaga vähenes nii suhtelises kui ka absoluutses vaesuses elavate inimeste osatähtsus 0,1 protsendipunkti võrra.

Eluaseme hinnaindeks tõusis eelmisel aastal 2017. aasta keskmisega võrreldes 5,9%, teatab Statistikaamet. Aastases võrdluses tõusid korterite hinnad 6,4% ja majade hinnad 4,7%.

Praegust sajandit on ristitud teabesajandiks. Ennustused ütlevad, et kahe kuni viie aasta pärast sa kas rakendad oma ettevõttes andmeteadust või sa oled surnud.