Otsingu tulemused

Statistikaameti analüütik Tea Vassiljeva selgitas, et töötus iseloomustab tööjõu pakkumise olukorda tööturul ehk näitab, kui palju on inimesi, kes tahaksid töötada, kuid neil ei ole tööd. Sama nähtust kirjeldab laiemalt veel teinegi näitaja, milleks on tööjõu alakasutuse määr. „Alakasutatud tööjõuks loetakse inimesi, kelle tööjõud ei leia optimaalset kasutust, mis tähendab, et nad tahaksid töötada rohkem kui nad seda teevad. See näitaja võimaldab veelgi täpsemalt hinnata, kui palju on tööturul kasutamata potentsiaali,“ sõnas analüütik. Alakasutatud tööjõu moodustavad: töötud – inimesed, kes

Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted 2023. aasta septembris püsivhindades 12,5% vähem toodangut kui 2022. aasta samas kuus. Toodang vähenes kahes sektoris: energeetikas 37,6%, töötlevas tööstuses 10,9%. Mäetööstuses jäi tootmine pea samale tasemele, kahanedes vaid 0,3%.

Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted augustis püsivhindades 0,8% rohkem toodangut kui 2021. aasta samas kuus. Toodang suurenes kolmest sektorist kahes – energeetikas 10,2% ja mäetööstuses koguni 121,4%, kuid langes töötlevas tööstuses 3,7%.

Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted 2023. aasta augustis püsivhindades 11,9% vähem toodangut kui 2022. aasta samas kuus. Toodang vähenes kõigis kolmes sektoris: energeetikas 26,2%, töötlevas tööstuses 9,3% ning mäetööstuses 41,5%.

Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted 2023. aasta mais püsivhindades 12,7% vähem toodangut kui 2022. aasta samas kuus. Toodang vähenes kolmest sektorist kahes: energeetikas 31,5% ja töötlevas tööstuses 13,1%, kuid suurenes mäetööstuses 36,3%.

Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted 2023. aasta aprillis püsivhindades 15,1% vähem toodangut kui 2022. aasta samas kuus. Toodang vähenes kõigis kolmes sektoris: energeetikas 22,0%, töötlevas tööstuses 14,7% ning mäetööstuses 9,1%.

Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted 2022. aastal püsivhindades 1,9% vähem toodangut kui aasta varem. Toodang kasvas tööstuse kolmest sektorist kahes: mäetööstuses 7,3% ja energeetikas 5,4%, kuid kahanes töötlevas tööstuses 2,7%.

Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted 2023. aasta märtsis püsivhindades 12,6% vähem toodangut kui 2022. aasta samas kuus. Toodang vähenes kõigis kolmes sektoris: energeetikas 18,5%, töötlevas tööstuses 11,9% ning mäetööstuses 14,9%.

Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted septembris püsivhindades 7,5% vähem toodangut kui 2021. aasta samas kuus. Toodang suurenes kolmest sektorist ainult ühes – energeetikas 3,5%, kuid langes töötlevas tööstuses 7,6% ning mäetööstuses 27,1%.

„Palgamuutuse protsent jäi selle aasta kolmandas kvartalis samale tasemele kui möödunud kvartalis. 2024. aasta kolmandas kvartalis oli palgakasv aga 8,1%, mis tähendab, et aastases võrdluses palgakasv aeglustus,“ ütles statistikaameti analüütik Sigrid Saagpakk . Ta lisas, et teises kvartalis makstakse töötajatele harilikult rohkem lisatasusid (näiteks puhkusetasud), mistõttu ongi kolmanda kvartali keskmine palk võrreldes teise kvartaliga tavaliselt madalam. Kolmandas kvartalis oli keskmine brutokuupalk kõrgeim Harju (2324 eurot) ja Tartu (2060 eurot) maakonnas. Harju maakonnas oli palgakasv 5