Otsingu tulemused

Tööstusettevõtete toodang vähenes 2009. aasta veebruaris eelmise aasta veebruariga võrreldes 30%, teatab Statistikaamet.

2017. aastal oli Eestis tegutsevaid majandusüksusi ligi 158 000. Lisandus 3000 üksust ehk sama palju kui 2016. aastal. Õigusliku vormi järgi vaadates on pilt teistsugune ‒ äriühingute arvu kasv hoogustus ja esimest korda vähenes mittetulundusühingute arv.

Kiire majanduskasvu aastatel paranes Eesti elanike elujärg kiiremini kui kunagi varem. Olukord muutus 2008. aastast, mil kiire palgakasv peatus ja asendus peatselt langusega. Sellega kaasnes tööpuuduse kasv, mis on aga otsene vaesuse põhjustaja. Vaeseid on alati olnud igas ühiskonnas, kuid eri ajal ja paigus on vaesuski olnud erinev. Üldiselt tähendab vaesus alati puudust millestki, mis on vajalik. Vaesust määratletakse mitmeti, kuid tavaliselt tähendab see, et määratakse kindlaks mingi ressursi, nt sissetuleku suurus ja nimetatakse see vaesuspiiriks. Vaesed on need inimesed või pered, kelle

Elektri kogutoodang oli 2012. aastal ligi 12 teravatt-tundi, mis on 7% vähem kui aasta varem, teatab Statistikaamet. Elektrienergia toodang taastuvatest energiaallikatest suurenes varasema aastaga võrreldes ligi neljandiku.

Tööstusettevõtted tootsid 2012. aasta juunis 4% vähem toodangut kui eelmise aasta samal kuul, teatab Statistikaamet. Toodangu langust mõjutasid enim energeetika ja mäetööstuse toodangu vähenemine.

Esialgsetel andmetel oli 2018. aasta 1. jaanuaril Eesti rahvaarv 1 318 700, mis on 3070 inimest rohkem kui aasta varem samal ajal, teatab Statistikaamet.

Augustis kasvas kaupade eksport jooksevhindades 37% ja import 34% eelmise aasta augustiga võrreldes, teatab Statistikaamet. Eksport Rootsi suurenes 67%, import Rootsist aga kahekordistus.

Esialgsetel andmetel ehitasid Eesti ehitusettevõtted 2015. aastal Eestis ja välisriikides kokku 2,0 miljardi euro eest, mis oli 5% vähem kui 2014. aastal, teatab Statistikaamet. Ehitusmahud vähenesid teist aastat järjest.

Tänavu augustis oli Eesti kaubavahetuse puudujääk 1,6 miljardit krooni, samas oli kaubavahetuse bilanss positiivne ehk eksport suurem kui import viie peamise sihtriigiga, teatab Statistikaamet.

Juunis eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 9,4 miljardi ning imporditi 9,8 miljardi krooni eest, teatab Statistikaamet. Veerandi kaubavahetusest moodustasid naftasaadused.