Otsingu tulemused

Töötuse määr oli 2017. aasta II kvartalis 7%, tööhõive määr 66,9% ja tööjõus osalemise määr 72%, teatab Statistikaamet. Võrreldes 2016. aasta II kvartaliga jäi tööhõive määr samale tasemele, tööjõus osalemise määr oli viimase 20 aasta kõrgeim.

Eesti veondusettevõtete kaubaveo mahu järsk vähenemine jätkus 2009. aastal, teatab Statistikaamet. Veosekäive vähenes 13% ning majanduskriis puudutas eriti valusalt maanteeveoga tegelevaid ettevõtteid. Sõitjatevedu aastaga oluliselt ei muutunud.

Eestis on suvi pulmapidude kõige populaarsem aeg, sageli soovitakse abielu registreerida ka mõnel numbriliselt maagilisel kuupäeval, sest usutakse, et see tagab hea abieluõnne. Statistikaameti analüüsist aga selgub, et numbrimaagiat ei tasu üle tähtsustada.

Esialgsel hinnangul vähenes Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2008. aasta IV kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 9,4%, teatab Statistikaamet.

Esialgsetel andmetel kasvas Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2012. aasta IV kvartalis varasema aasta sama kvartaliga võrreldes 3,7%, teatab Statistikaamet. 2012. aastal kasvas SKP eelmise aastaga võrreldes 3,2%.

Kiire majanduskasvu aastatel paranes Eesti elanike elujärg kiiremini kui kunagi varem. Olukord muutus 2008. aastast, mil kiire palgakasv peatus ja asendus peatselt langusega. Sellega kaasnes tööpuuduse kasv, mis on aga otsene vaesuse põhjustaja. Vaeseid on alati olnud igas ühiskonnas, kuid eri ajal ja paigus on vaesuski olnud erinev. Üldiselt tähendab vaesus alati puudust millestki, mis on vajalik. Vaesust määratletakse mitmeti, kuid tavaliselt tähendab see, et määratakse kindlaks mingi ressursi, nt sissetuleku suurus ja nimetatakse see vaesuspiiriks. Vaesed on need inimesed või pered, kelle

2010. aasta veebruaris eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 24% ja imporditi Eestisse 9% rohkem kui eelmise aasta veebruaris, teatab Statistikaamet. Kaubavahetus kasvas peamiselt mineraalsete toodete ekspordi ja impordi suurenemise tõttu.

Statistikaameti andmetel oli 2017. aastal 0–17-aastaste materiaalse ilmajäetuse määr 10,7% ja seda koges ligi 26 600 last. Materiaalset ilmajäetust kogevate lastega leibkondadest 37%-l nappis raha ettenägematuteks kuludeks ning iga neljas selline pere ei saanud endale võimaldada kord aastas nädalast puhkust kodust eemal.

Täna, 18. mail avaldas Eurostat raporti, mis hindab eurole ülemineku mõju Eesti tarbijahindade harmoneeritud indeksile, teatab Statistikaamet.

Hinnatõus seostub lõpptarbija jaoks eelkõige negatiivse nähtusega ning viimasel ajal on iseäranis palju poleemikat tekitanud alkohoolsete jookide hinnatõus. Statistikaameti leibkonna eelarve uuringu andmetele toetudes uurime, mida tähendab alkohoolsete jookide hinnatõus lõpptarbija jaoks.