Otsingu tulemused

Harju maakonnas loodi 2007. aastal 59,7% Eesti sisemajanduse koguproduktist (SKP), teatab Statistikaamet. Eesti SKP jooksevhindades oli 2007. aastal 244,5 miljardit krooni, sellest Harju maakonna SKP 146,0 miljardit krooni. Harju maakonnale järgnesid pika vahega Tartu ja Ida-Viru maakond, mille osatähtsus Eesti SKP-s oli vastavalt 10,0% ja 7,7%. Tallinn andis kogu Eesti SKP-st ligi poole (49,2%) ja Harju maakonna omast 82%. Harju maakonna osatähtsus Eesti SKP-s võrreldes 2006. aastaga mõnevõrra vähenes, seda peamiselt Tartu, Ida-Viru, Pärnu ja Lääne maakonna osatähtsuse suurenemise tõttu

Tööstusettevõtted tootsid 2010. aasta veebruaris 5% rohkem toodangut kui eelmise aasta veebruaris, teatab Statistikaamet.

Tööstusettevõtted tootsid 2010. aasta jaanuaris samapalju toodangut kui eelmise aasta jaanuaris, teatab Statistikaamet. Siiani eelmise aasta vastava kuuga languses olnud toodangu suurenemisele andis peamise tõuke energiatootmise kasv, sest töötleva tööstuse toodang vähenes eelmise aasta jaanuariga võrreldes.

Tööstusettevõtete toodang oli 2009. aasta mais 30% väiksem kui eelmise aasta mais, teatab Statistikaamet. Eelmise aasta lõpus alanud tööstustoodangu järsk langus jätkus ka mais.

Kaupade eksport kahanes 2016. aasta jaanuaris võrreldes eelmise aasta jaanuariga 11%, kuid kaupade import kasvas 2%, teatab Statistikaamet.

Eesti valitsemissektori eelarve ülejääk oli 2010. aastal täpsustatud andmetel 0,2% ja võlatase 6,7% sisemajanduse koguproduktist (SKP), teatab Statistikaamet.

Sirvides Statistikaameti „Eesti statistika aastaraamatut“ ning kõrvutades erinevate valdkondade 2012. aasta näitajaid, võib üsna kindel olla selles, et kunagi ei saabu üleüldist konsensust hinnangutes Eesti ühiskonna eluolu edu või tagasilanguse osas, vaidlustes, kas klaas on pooltühi või -täis.

Esialgsetel andmetel vähenes Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2010. aasta I kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 2,3%, teatab Statistikaamet.

Kui valitsus otsustab kehtestada mõne maksu, on vaja analüüsida, mida see kulude ja tulude mõttes tähendab. Kui poliitikud annavad enne valimisi lubadusi, on mõistlik analüüsida, kas neid on ka võimalik täita. Selliste ja paljude teiste teemadega tegelebki eksperimentaalstatistika.

Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides oli 2015. aasta I kvartalis 7300 vaba ametikohta, teatab Statistikaamet. Vabade ametikohtade arv suurenes eelmise kvartaliga võrreldes 0,6% ja 2014. aasta I kvartaliga võrreldes 1,3%.