Otsingu tulemused

Eesti Kvaliteediühing andis 17. märtsil Statistikaametile üle Eesti Juhtimiskvaliteedi auhinna innustustasandi tunnistuse “Edasipürgiv organisatsioon”. Tunnistus kehtib kaks aastat. 2009. aastal liitus Statistikaamet Eesti Kvaliteediühingu (EKÜ) korraldatava Eesti Juhtimiskvaliteedi Auhinna innustustasandi projektiga “Edasipürgiv organisatsioon”. Statistikaameti põhieesmärk oli hinnata organisatsiooni EFQMi mudeli alusel, et parandada juhtimiskvaliteeti, täpsustada ja täiendada 2008.–2011. aasta strateegiaga seotud arendustöid ning saada sisendeid 2012.–2015. aasta strateegiasse

Statistikaamet esitleb täna, 29. novembril kogumikku „Eesti piirkondlik areng 2013“, kus seekord on tähelepanu all ettevõtlus ja majandus. Ühe teemana leiab kogumikus käsitlemist omavalitsusüksuste elujõulisuse indeks.

Keskmine brutokuupalk oli 2009. aasta II kvartalis 12 716 krooni ja brutotunnipalk 77,16 krooni, teatab Statistikaamet. Eelmise aasta II kvartaliga võrreldes langes keskmine brutokuupalk 4,4% ja brutotunnipalk 1,4%.

Esialgsetel andmetel ehitasid Eesti ehitusettevõtted 2010. aastal omal jõul Eestis ja välisriikides kokku 1,3 miljardi euro (20,1 miljardi krooni) eest, mis oli 13% vähem kui aasta varem, teatab Statistikaamet. 2008. aastal alanud ehitusmahtude vähenemine jätkus ka 2010. aastal.

Statistikaameti statistilise profiili andmetel oli 2011. aastal ligi 137 000 tegutsevat majandusüksust. Kui 2010. aastal vähenes nende arv ligi 9000 võrra, siis 2011. aastal lisandus neid ligi 5000.

Elanike tarbimiskulutuste struktuur on Euroopa Liidu riikides suhteliselt sarnane — enim raha kulub eluasemele, transpordile ja toidule. Hinnaerinevust kõrvaldades moodustavad Eesti elanike tarbimiskulutused inimese kohta 68% EL keskmisest. Elanike tarbimiskulutused moodustavad enamikus Euroopa riikides üle poole sisemajanduse koguproduktist (SKP). SKP-s tarbimiskulutuste osatähtsuse ja riigi elatustaseme seosest ühest järeldust teha ei saa, kuid lõunapoolsemates ja vaesemates EL liikmesriikides on elanike tarbimise suhteline mõju SKP-le suurem kui kõrgema elatustasemega riikides. Erandiks on

Statistikaameti leibkonna eelarve uuringu andmetel kulutas Eesti leibkonnaliige 2010. aastal kuus keskmiselt 265 eurot (4139 krooni). Võrreldes 2007. aastaga on kulutused vähenenud 5%. Majanduslanguse aastad on mõjutanud ka inimeste tarbimist. Sissetulekute vähenemise tõttu on tarbimiseks ja kulutusteks vähem raha. Kõige suurema osa ehk 26% leibkonna kuludest moodustasid 2010. aastal toidukulutused. Leibkonnaliige kulutas kuus toidule 69 eurot. Enim raha kulus lihatoodetele, samal ajal kui näiteks kalatoodetele kulus viis korda vähem (vastavalt 15 ja 3 eurot leibkonnaliikme kohta)

Enamikus Eesti omavalitsusüksustes on 20-34-aastasi mehi rohkem kui sama vanuserühma naisi, selgub 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse andmetest. Paljusid piirkondi ähvardab tulevikus olukord, kus tüüpiliseks perekonnaks saab vanurist ema ja tema vanapoisist poeg.