Otsingu tulemused

Kaubavahetuse puudujääk oli märtsis 234 miljonit eurot, mis on 34 miljoni euro võrra vähem kui eelmise aasta samas kuus. Statistikaameti väliskaubandusstatistika analüütik Jane Leppmets sõnas, et esimeses kvartalis suurenes kaupade eksport võrreldes 2025. aasta sama kvartaliga 4% ja import 3%. „Kvartali ekspordi kasvu mõjutas peamiselt kaupade reekspordi suurenemine 11% võrra, samas kui Eesti päritoluga kaupade väljavedu jäi eelmise aastaga samale tasemele. Reekspordi ehk eelnevalt imporditud kaupade taasväljaveo kasvu mõjutas enim väärismetallide, sh kulla ja investeerimismüntide väljaveo

Uuringu tulemusi tutvustatakse 10. juunil kell 10 virtuaalses infotunnis, liituda saab siin . Statistikaamet analüüsis haridus- ja noorteameti (HARNO) tellimusel seitsmendat korda, kui palju maksutulu toovad töötavad välisüliõpilased Eestile oma õpingute ajal ja järel. 2024/2025. õppeaastal õppis Eestis 3951 välisüliõpilast, kellest 3418 olid identifitseeritavad Eesti isikukoodi järgi ja nende käekäiku tööturul sai jälgida pseudonüümitud koodide abil. Uuritud üliõpilastest 1752 (51%) ka töötas Eestis. Uuringust selgus, et nii kohalikud kui välisüliõpilased töötavad valdavalt pikaajaliselt

Statistikaameti juhtivanalüütik Riin Kadarik tõi välja, et töötlevas tööstuses suurenes tootmine septembris aastatagusega võrreldes kolmandat kuud järjest. „Suurim töötleva tööstuse tegevusala puidutöötlemine kasvas pärast augusti väikest vähenemist 3,4%. Suurtest tegevusaladest kahanes 7% toiduainete tootmine, mille taga oli taas eelkõige piimatoodete tootmise vähenemine,“ lisas Kadarik. Septembris kasvas tootmine võrreldes 2025. aasta sama kuuga rohkem kui kahel kolmandikul töötleva tööstuse tegevusaladel. Suurtest tegevusaladest kasvasid arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine 32

Statistikaameti väliskaubandusstatistika analüütik Jane Leppmets tõi välja, et tänavu augustis mõjutas impordi kasvu enim mineraalsete toodete sisseveo suurenemine. „Mineraalsete toodete import tervikuna suurenes võrreldes eelmise aastaga 30%, kuid mootorikütuste sissevedu kasvas koguni 67%. Seda mõjutas peamiselt naftahinna kallinemine maailmaturul,“ lisas analüütik. Kõige enam eksporditi kaupu Soome Kõige rohkem eksporditi augustis elektriseadmeid (15% koguekspordist), põllumajandussaaduseid ja toidukaupu (11%), transpordivahendeid (10%) ning puitu ja puittooteid (10%). Aastaga suurenes enim

2025. aasta teises kvartalis oli keskmine palk kõrgeim Tallinnas (2479 eurot) ja Harju (2365 eurot) ning Tartu (2175 eurot) maakonnas. „Palgad kasvasid võrreldes eelmise aasta sama perioodiga enim Põlva (7,7%) ning Rapla maakonnas (7%). Kõige väiksem palgakasv oli Ida-Viru maakonnas (3,8%),“ ütles statistikaameti analüütik Sigrid Saagpakk. Kõrgeim keskmine palk oli selle aasta teises kvartalis info ja side (3704 eurot), finants- ja kindlustustegevuse (3389 eurot) ning elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamise tegevusalal (3164 eurot). Madalaim keskmine palk oli

Statistikaameti juhtivanalüütiku Krista Vaikmetsa sõnul palgakasv 2025. aastal aeglustus. „Olgugi et palgakasv ei olnud 2025. aastal enam nii suur kui eelnevatel aastatel, tõusis brutokuupalk siiski kõikides maakondades. Kõige suuremat kasvu oli näha Valga-, Põlva- ja Raplamaal, kus aastane palgatõus oli üle 6,5%,“ lausus Vaikmets. Vaikmets kirjeldas, et kõige kõrgem brutokuupalk oli 2025. aastal Harju maakonnas (2336 eurot), kus palk kasvas aastaga 5,3% ja Tartu maakonnas (2112 eurot), kus aastane palgakasv oli 5,9%. „Harjumaa keskmine palk oli kõrgeim Tallinnas (2451 eurot), Tallinnast

Ehitushinnaindeks väljendab ehitustegevuse maksumuse muutust ehitusplatsi otsekulude tasemel, mis jaotatakse kolme põhigruppi: tööjõud, ehitusmasinad ja -materjal. Ehitushinnaindeksi arvutamisse kaasatakse neli ehitiste gruppi: eramud, korruselamud, tööstus- ja ametihooned. Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeksi puhul on vaatluse all ametihooned. Statistikaameti juhtivanalüütik Ülo Paulus tõi välja, et nii aastases kui ka eelmise kvartali võrdluses mõjutas teise kvartali ehitushinnaindeksi tõusu enim importtoormest sõltunud materjalide kallinemine. „Esimese kvartaliga võrreldes

Statistikaameti tarbijahindade statistika teenusejuht Lauri Veski selgitas, et tarbijahinnaindeksi tõus eelmise aasta sama kuuga võrreldes ehk inflatsioon on viimastel kuudel olnud järjest väiksem. „Kui jätame välja 2025. aasta novembri, siis on inflatsioon langenud alates mullu septembrist,“ tõi Veski välja. Võrreldes eelmise aasta sama kuuga mõjutasid veebruaris tarbijahinnaindeksi tõusu kõige rohkem toidukaupade 5,5%, tervishoiu 12%, alkohoolsete jookide ja tubaka 7,9% ning eluaseme 1,5% kallinemine. Kuigi elektrihind oli veebruaris jätkuvalt kõrge, oli see siiski 0,7% odavam kui aasta

Statistikaameti juhtivanalüütiku Helga Laurmaa sõnul külastas 2025. aasta aprillis Eesti majutusettevõtteid 133 800 välis- ja 117 500 siseturisti. Välisturistide arv on küll viimase aastaga oluliselt suurenenud, kuid taastumine vahepealsest madalseisust ei ole veel täielik. „Välisturistide arv suurenes aastases võrdluses 16%, kuid jäi siiski viimasest kõrgpunktist ehk 2019. aasta aprillikuu tasemest väiksemaks,“ täpsustas ta. „Siseturiste arv majutusettevõtetes võrreldes mulluse aprilliga püsis stabiilne, samas ületas nende arv 2019. aasta aprillikuud 11%,“ märkis Laurmaa. Majutusettevõtete

Novembri tööturu kiirstatistikast võib näha, et uusi töösuhteid registreeriti vähem kui kahe varasema aasta novembris. Samas jääb eelmistele aastatele alla ka lõpetatud töösuhete arv.