Otsingu tulemused

Juba viiendat korda analüüsis statistikaamet haridus- ja noorteameti tellimusel, kui palju tulu toovad Eestile oma töötamisega siin õppivad välisüliõpilased. Aruandes vaadatakse, kui paljud välisüliõpilased õppimise ajal või õppimise järel töötavad. Sealhulgas antakse ülevaade, millised välisüliõpilased töötavad suurema või väiksema tõenäosusega ning kus, kellena ja kui pikalt töötatakse. Välja on arvutatud ka nende maksupanus tulu- ja sotsiaalmaksu näol ning võrreldud töötamisi kohalike õpilastega.

Statistikaameti andmetel kasvas majanduse käekäiku iseloomustav sisemajanduse koguprodukt (SKP) teises kvartalis võrreldes eelmise aasta sama ajaga 12,9%. Jooksevhindades moodustas SKP 7,4 miljardit eurot.

Statistikaameti keskkonnastatistika tiimi juhtiveksperdi Kaia Orase sõnul peegeldab Eesti veestatistika huvitavat kontrasti. „Eesti majanduse veevõtt elaniku kohta on Euroopa Liidus üks kõrgemaid – viimaste, 2022. aasta, võrdlusandmete alusel oleme 891 kuupmeetriga elaniku kohta aastas Kreeka järel teisel positsioonil. Teisalt püsib üldine veekasutus jätkusuutlikul tasemel, kui lähtuda veekasutuse indeks plussist,“ tõi Oras välja. Veekasutuse indeks pluss ( Water exploitation index plus , WEI+) näitab riikide vee kasutamise säästlikkust ja seda väljendatakse veekasutuse ning taastuvate

Statistikaameti andmetel kasvas 2024. aasta juulis eelneva aasta sama ajaga võrreldes kaupade eksport 5% ja import 1%. Jooksevhindades eksporditi kaupu üle 1,3 miljardi euro ja imporditi ligi 1,7 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 321 miljonit eurot, mis on 59 miljoni võrra väiksem kui aasta varem.

Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, tõusis 2024. aasta aprillis võrreldes märtsiga 0,3% ja langes võrreldes eelmise aasta aprilliga 2,9%.

Tarbijahinnaindeksi muutus oli septembris võrreldes augustiga ‒0,2% ja võrreldes eelmise aasta septembriga 2,2%, teatab statistikaamet.

„Eestis tehti eelmisel aastal ühe inimese kohta keskmiselt 1,9 muuseumikülastust. Kõige aktiivsemalt külastati muuseume Saare ja Lääne maakonnas, kus tehti vastavalt 4,1 ja 3,9 muuseumikülastust inimese kohta. Tallinnas, kus on muuseume kõige enam, külastati neid keskmiselt 2,9 korda inimese kohta. Kõige vähem külastati muuseume Rapla maakonnas (0,3) ning tagasihoidlikumad näitajad olid ka Valga (0,7) ja Viljandi maakonnas (0,8),“ rääkis statistikaameti analüütik Erik Lest. Välisturistid külastavad muuseume järjest enam Kui 2023. aastal külastasid välisturistid Eesti muuseume 739 000 korral

Tarbijahinnaindeksi muutus oli novembris võrreldes oktoobriga –0,2% ja võrreldes eelmise aasta novembriga 1,8%, teatab statistikaamet.

Statistikaameti andmetel oli keskmine brutokuupalk 2023. aasta teises kvartalis 1873 eurot ehk 12,4% kõrgem kui eelmisel aastal samal ajal. Mediaanpalk oli teises kvartalis 1524 eurot.