Otsingu tulemused

Teisipäeva, 3. jaanuari pärastlõunaks oli rahvaloendusel interneti teel loendatud 102 620 inimest ehk üle 8% Eesti elanikest. Kõrgeim osalusprotsent on Harjumaal ja Tartumaal.

2011. aasta rahvaloenduse andmetel kasvavad Eestis igas seitsmeteistkümnendas leibkonnas alaealised lapsed koos üksikvanemaga. Kõigist alla 18-aastaste lastega leibkondadest oli üksikvanemaleibkondi 24%, 2000. aastal 25%. Selles analüüsis keskendutakse üksikvanematele klassikalises mõttes – juttu tuleb alla 18-aastaste lastega üksikvanemaleibkondadest ning välja jäetakse need üksikvanemad, kes elavad koos täiskasvanud lastega. Üksikvanemaleibkonnad elukoha järgi Üksikvanemaid elab keskmiselt rohkem kolmes maakonnas – Harju-, Tartu- ja Ida-Virumaal (vastavalt 45%, 11% ja 12%). Kolmandik kõigist

Tänasest on huvilistel võimalik Eesti rahvastikustatistikat Google Earthis vaadata, teatab Statistikaamet.

Laupäeva, 7. jaanuari pärastlõunaks oli rahvaloendusel interneti teel loendatud üle 200 000 inimese ehk ligi 15% Eesti elanikest. Kõrgeim osalusprotsent püsib Tartu- ja Harjumaal.

Suhtelises vaesuses elas 2013. aastal 22,1% ja absoluutses vaesuses 8% Eesti elanikkonnast, teatab Statistikaamet.

Täna, 31. detsembri esimestel minutitel algas Eestis üheteistkümnes rahva ja eluruumide loendus. Kuni jaanuari lõpuni saab loendusel osaleda internetis, alates veebruari keskpaigast külastavad kodusid rahvaloendajad.

Eurostat tegi täna, 8. detsembril tarbijatele kättesaadavaks uue infosüsteemi Census Hub, mis esitab Euroopa Liidu liikmesriikide 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse tulemusi.

Statistikaameti andmetel elas 2011. aastal suhtelises vaesuses 17,5% Eesti elanikkonnast ehk 232 600 inimest. Rikkaima ja vaeseima viiendiku sissetulek erines enam kui viis korda.

Viimasel kümnendil toimus Eestis kiire liikumine majandusliku heaolu saavutamise suunas, kuid seda ei saa öelda sotsiaalse sidususe, ökoloogilise tasakaalu ja kultuuriruumi arengute kohta, teatab Statistikaamet. Samas võib kõigis neis valdkondades täheldada nii negatiivseid kui ka positiivseid suundumusi.

2012. aasta andmete põhjal toimub Eesti väljarändes liikumine suuremat majanduslikku heaolu pakkuvate riikide suunas, teatab Statistikaamet. Eestist emigreerutakse peamiselt Soome ja Suurbritanniasse ning Eestisse rändavad sisse inimesed Soomest ja Venemaalt.