Liigu edasi põhisisu juurde

Otsingu tulemused

Rahvaloendus. Elukoha määramisel kasutatakse kokku 24 registri andmeid

Kuupäev 16.11.2022
Artikkel
Sel rahvaloendusel arvutati Eesti inimeste alaline elukoht registrite põhjal paiknemisindeksi metoodikaga. Arvutuse täpsuse kontrollimiseks küsiti elukohta ka loenduse uuringus. Registrite järgi arvutatud elukoht langes 87%-l inimestest kokku küsitluses vastatuga 1. Kõige suurem oli kokkulangevus Valgamaal (91%), Raplamaal (90%) ja Ida-Virumaal (90%), kõige väiksem Tartumaal (82%).

Mida tähendab naise madalam palk?

Kuupäev 27.06.2014
Artikkel
Ebavõrdsuse mõõtmiseks ühiskonnas kasutatakse sageli soolise palgalõhe näitajat. Kuigi naiste ja meeste palgaerinevuse arvutamise metoodika on üsna lihtne, peidab näitaja endas üsna keerulisi põhjus-tagajärg seoseid.

1. Majanduslik toimetulek

Valdkond
Üleilmne eesmärk „Majanduslik toimetulek“ keskendub vaesuse kaotamisele, vähendades seda sotsiaalkaitsesüsteemide tugevdamise, tööhõive ja sissetulekute suurendamise kaudu. ÜRO tegevuskava 2030 on seadnud eesmärgi vähendada 2030. aastaks vähemalt poole võrra nende meeste, naiste ja laste osatähtsust, kes riikliku määratluse kohaselt kannatavad vaesust mis tahes mõõtmes. Vaesuse kaotamise meetmetena nähakse haavatavate sotsiaalsete rühmade sotsiaalkaitset, sh piisavat toimetulekutoetuste- ja pensionisüsteemi. Oluline on pöörata tähelepanu nende inimeste sotsiaalsele kaitsele, kes elavad

Eesti mehe statistiline portree

Kuupäev 08.11.2012
Artikkel
Keskmine Eesti mees on 38-aastane, töötab ehituse, transpordi või töötleva tööstuse tegevusalal ning tema brutokuutöötasu on üle 900 euro. Ta kaalub 83 kilo ja on 179 sentimeetrit pikk.

Suhtelist vaesust kogevad enim vanemaealised, lastega peredest üksikvanemad (parandatud 09.12.2022)

Kuupäev 08.11.2022
Artikkel
Statistikaameti andmetel elas 2021. aastal suhtelises vaesuses 22,8% ja absoluutses vaesuses 1,4% Eesti elanikkonnast. Võrreldes 2020. aastaga suurenes suhtelises vaesuses elavate inimeste osatähtsus 2,2% ja vähenes absoluutses vaesuses elavate inimeste osatähtsus 0,8%.

Rohepöörde trendid (2020)

Sisuleht
Looduskeskkonna seatud piiridesse mahtumine on nii teadlaste kui järjest enam ka avalikkuse hinnangul inimkonna jaoks oluline probleem. Rohepoliitika aluseks on põhimõte, et inimkonna heaolu ja majandusmudel peavad mahtuma planeedi ökosüsteemi taluvuspiiridesse. Just halveneva keskkonnaseisundi tõttu on seatud rida eesmärke, et pöörata kliimamuutuse, elurikkuse kao, loodusressursside ülekasutamise ja maakasutuse muutuste negatiivseid trende. Rohepööre ei ole uus algatus, pööre seisneb pigem keskkonnakaitse tegevuste komplekses eesmärgistamises ja eesmärkide saavutamise tempo kasvus. Euroopa