Rahva ja eluruumide e-loenduse lõpuni on jäänud

Kui suured teatrihuvilised on Eesti elanikud?

Blogi
Postitatud 2. detsember 2021 12:56 , analüütik Erik Lest

Möödunud aastal käis teatris iga kolmas vähemalt 15-aastane eestimaalane. Ligi viiendik inimestest ei tunne aga teatrisse mineku vastu huvi ja kõikide ülejäänute puhul osutus takistavaks etendusasutuste kaugus, terviseprobleemid ja/või piletihind. Statistikaameti analüütik Erik Lest annab ülevaate Eesti elanike huvist ja võimalusest seoses teatrikülastustega.

Eesti Teatri Agentuuri andmetel mängiti mullu teatrites 539 erinevat lavastust, millest 351 olid täiskasvanute-, 142 laste- ja 46 noortelavastused. Etendusi anti kokku 4785 ja neist 30% moodustasid külalisetendused. Teatreid ja lavastusprojekte oli üle Eesti kokku 65.

Vähemalt 15-aastastest Eesti elanikest käis Kultuuris osalemise uuringu andmetel teatris 398 500 inimest, mis moodustab üle kolmandiku sellesse vanusegruppi kuulujatest. Kõige aktiivsemateks teatrikülastajateks olid linnalisest asulast pärit 45–64-aastased kõrgharitud naised. Maakondlikult paistsid teatrihuvi poolest enam silma Viljandimaa elanikud, kellest ligi pooled olid viimase 12 kuu jooksul mõnd etendust vaatamas käinud.

Lavastustest olid teatrikülastajate lemmikud:

  1. Lavastusprojekt „Vana klaver ehk Suusabaasis on tantsupidu“ (20 000 külastust).
  2. Tõnis Niinemetsa püstijalakomöödia „The Kid“ (17 435 külastust).
  3. Piip Ja Tuut teatri muusikaline sõnalavastus „Piip ja Tuut Tipp-Topp“ (16 796 veebikülastust).

Teatrikülastusi mõjutab enim etenduse toimumiskoht ja piletihind

Sõnateatri-, ooperi-, balleti- ja tantsuetendused on vabalt või pigem kättesaadavad veidi enam kui poolele Eesti elanikkonnast. Vahel kättesaadavaks peab etendusi 165 000 inimest ja teatrikäimise vastu ei tunne huvi ligi 200 000 eestimaalast. Küll aga on Eestis 135 000 inimest, kelle huvi teatri vastu on püsinud, kuid seal käimine erinevatel põhjustel raskendatud või võimatu.

Eesti elanike hinnang teatrietenduste kättesaadavuse kohta, 2020

Põhjuseid, miks paljude elanike jaoks on etendustel osalemine raskendatud või teostamatu, on erinevaid. Osalejatel, kes vastasid, et teatrietendused ei ole neile pigem või üldse kättesaadavad, paluti jätkuküsimusena valida erinevate mõjutavate põhjuste vahel, sh asukoht, krooniliste haiguste või terviseprobleemide olemasolu ja/või piletihind.

Üle veerandi uuringus osalejatest märkis põhjuseks teatrietenduste asukoha. Samal määral oli krooniliste haiguste või terviseprobleemidega kimpus olevaid inimesi. Ligi veerand vastanutest tõi mõjutava tegurina välja piletihinna ja veidi enam kui kümnendik puude, mille tõttu on etendustele ligipääs füüsiliselt raskendatud või võimatu. Kõige vähem mõjutas teatrikülastajaid etenduse keelest arusaamine ja info vähesus.

Soo lõikes ilmneb põhjustes samuti erisusi – kui ligi kolmandik naistest tõi põhjuseks kroonilised haigused või terviseprobleemid, siis meeste puhul oli vastav osakaal pea kaks korda väiksem. Kui aga iga kolmanda meessoost vastaja jaoks oli etenduste kättesaadavust mõjutavaks teguriks eelkõige asukoht, siis naiste puhul valis selle põhjuse vaid ligi veerand vastanutest. Märkimisväärne on asjaolu, et mehed olid kaks korda enam mõjutatud etenduste toimumisaegadest kui naised.

Etendustel mittekäimise põhjused soo lõikes, 2020

Teatrid pakuvad külastajatele üha enam erilahendusi

Uuringust selgus, iga kümnes teatrist huvitatud inimene, kelle jaoks etendustel osalemine on raskendatud või võimatu, on toonud põhjuseks puude. Lahenduste leidmiseks on mitmed teatrid üle Eesti loonud erivajadustega inimestele võimalusi etendustest osasaamiseks, alates kirjeldus- ja viipekeeletõlkest kuni tiitriteni. Millisel määral aga ollakse vähemusgruppidele suunatud võimalustega kursis?

Selgus, et kõige paremini ollakse kursis tiitrite võimalusega (44,4%), seejärel viipekeele- (35,4%) ja kirjeldustõlkega (28,9%). Küll aga pole ligi pooled uuringus osalenutest (47,6%) kursis mitte ühegi vähemusgruppidele pakutava lahendusega. Maakondade lõikes on pakutavate lahendustega kõige paremini kursis Tartu elanikud.

Erinevate lahenduste loomine ja teadlikkus nende olemasolust ei puuduta ainult vähemusgruppe, sest sarnane tulemus joonistub välja ka keele puhul. Kui uuringus osalejatelt küsiti Vene Teatri poolt pakutavate eestikeelse tõlkega etenduste kohta, ei olnud veidi enam kui pooled vastanutest sellest võimalusest teadlikud.

Loodetavasti pakuvad teatrite ligipääsetavusega seotud küsimused ja välja toodud statistika mõtteainet nii teatrikülastajatele, etendusasutustele kui ka kultuuripoliitika kujundajatele.

Kultuurseid elamusi!

Käesolev ülevaade on koostatud Kultuuris osalemise uuringu põhjal, mille viis statistikaamet läbi 2020. aastal. Uuringus küsiti 15-aastastelt ja vanematelt Eesti elanikelt, kas nad on viimase 12 kuu jooksul külastanud teatrit, kuivõrd kättesaadavad on neile etendused ja täpsustati kui siis, mis põhjustel on etendustel osalemine raskendatud. Silmas peeti sõnalavastuste, muusikalide, ooperite, operettide, balleti, tantsulavastuste (sh rahvatantsulavastuste), nukulavastuste ja teiste etenduste külastamist. Arvesse läksid kõik elavas esituses toimunud etendused olenemata kohast. Andmete kogumine algas 2020. aasta aprillis ja lõppes 2021. aasta märtsis. Arvestati külastusi, mis toimusid 2019. aasta aprillist kuni 2021. a märtsini.

Foto: Shutterstock

Kõik loevad! Osale suurel Eesti rahva e-loendusel 28.12–22.01. Alusta siin!