Liigu edasi põhisisu juurde

Otsingu tulemused

Rahvusvahelised standardid ja mudelid

Sisuleht
Generic Statistical Information Model (GSIM) Data Documentation Initiative (DDI) Data Catalog Vocabulary (DCAT) Dublin Core Andmehalduses ja statistika tootmisel kasutatakse rahvusvahelisi standardeid ja mudeleid andmete, metaandmete, tööprotsesside ja infosüsteemide kirjeldamiseks. Standardimise eesmärk on ühtlustamine. Standardid hõlbustavad rahvusvahelist koostööd, loovad selgust ning soodustavad infosüsteemide koostalitlusvõimet. Ühised mõisted ja kirjelduspõhimõtted aitavad andmeid mõista ja taaskasutada. Standardid on ka usaldusväärsed allikad käsitletava teema sügavamaks mõistmiseks

Statistikaameti andmekool #8: Kas Eesti rahvaarv jõuab 2085. aastaks 1,4 miljonini?

Kuupäev 02.05.2024
Artikkel
Majandusprognoosidest räägitakse sageli, kuid sama oluline on ka rahvaarvu prognoosimine. Sarnaselt majandusprognoosidele on siin oma roll nii andmetel kui ekspertteadmistel. Eelmise rahvastikuprognoosi avaldas statistikaamet aastal 2019. Pärast seda on aset leidnud mitu rahvastikku oluliselt mõjutavat sündmusi nagu koroonapandeemia ja sõda Ukrainas. Seetõttu on tarvis prognoosi uuendada. Blogis selgitame, kuidas see käib.

Statistika on teadus, mis baseerub andmete usaldusväärusel

Kuupäev 10.08.2020
Artikkel
Statistika aluseks olevate uuringute meetodid võib laias laastus jagada kolme rühma: loendused, valikuuringud ja andmekogudest, -registritest saadud andmete taaskasutamine. Igal meetodil on oma positiivsed ja negatiivsed küljed, aga ühtegi neist uuringumeetoditest ei saa kuulutada mõttetuks, nagu seda tegi Tiit Toomsalu oma artiklis.

Peale pandeemiat liigume teisiti

Kuupäev 27.05.2021
Artikkel
Pandeemia tõttu on juba üle aasta piiratud meie liikumine, kohtumised ja puhkused, mis olid varasemalt igapäevase elu lahutamatuks osaks. Viirusest tingitud olukord jätkub, aga ühel hetkel saab see loodetavasti siiski mööda. Kas pärast pandeemiat saabub meile uus reaalsus? Kas normaalsesse ellu naastes oleme omandanud uued harjumused nii liikumise kui ka üldise elukorralduse vallas? Kuivõrd meile teada-tuntud maailm üldse taastub?

Sotsiaalne tõrjutus ja vaesus

Valdkond
Kui paljud Eesti inimesed elavad vaesuses? Keda ohustab sotsiaalne tõrjutus kõige rohkem? Kas olukord Eestis paraneb või halveneb? Statistikaamet annab neile ühiskonnas kerkivatele teravatele küsimustele täpsed ja ajakohased vastused. Sotsiaalset tõrjutust võib kogeda inimene, kes elab suhtelises vaesuses, materiaalses või sotsiaalses ilmajäetuses või leibkonnas, kus tööealised liikmed osalevad tööturul minimaalselt. Sotsiaalset tõrjutust võib soodustada väike sissetulek, mistõttu ei saa endale lubada elementaarseid elutingimusi ega püsiesemeid, näiteks maksta üüri või tasuda kommunaalkulude

Suur reede: Eesti munatoodang suurenes, aga mune söödi vähem

Kuupäev 02.04.2026
Artikkel
Eestis oli eelmise aasta lõpu seisuga 2,3 miljonit kodulindu, kellest 95% olid kanad ja kuked ning ülejäänud 107 000 muud linnud. Statistikaameti juhtivanalüütiku Ege Kirsi sõnul on munatoodang viimased kuus aastat kasvanud. „Eelmisel aastal munesid linnud kokku hinnanguliselt 13 000 tonni mune, keskmiselt 151 muna inimese kohta. Põhilise osa ehk üle 90% toodangust annavad üheksa suurt ettevõtet, kus on vähemalt 5000 lindu. Need ettevõtted mõjutavad toodangu kasvu ja kahanemist enim,“ selgitas Kirs. Eestisse imporditi eelmisel aastal 10 600 tonni munatooteid, millest 70% moodustasid tervel

Eestimaalased elavad üha kauem tervena

Kuupäev 28.06.2023
Artikkel
Statistikaameti andmetel oli 2022. aastal Eesti elanike oodatav eluiga sünnimomendil 78,1 aastat. Meeste oodatav eluiga oli 73,6 ja naistel 82,3 aastat. Mehed elavad tervena 57,9 ja naised 60,6 aastat.