Otsingu tulemused

Tule meile tööle

Sisuleht

Statistikaamet jagab avalikkusele usaldusväärset ja objektiivset infot Eesti keskkonna, rahvastiku, sotsiaalvaldkonna ja majanduse kohta. Meie roll ühiskonnas on oluline: anname arvudele tähenduse! Ajakohaste statistiliste andmete kogumisel ja mõtestamisel osaleb iga päev ligi 400 töötajat. Inimese ja riigiga seotud andmete alusel saab valitsus langetada edasiviivaid otsuseid.

Statistikaametis töötavad usaldusväärsed, koostöövalmis ja uuendusmeelsed inimesed, kes teevad kvaliteetset statistikat. Tähtsustame töö- ja eraelu tasakaalu ning peame lugu igaühe arengust ja tervisest. Oleme

Registripõhine loendus annab leibkonnale uue tähenduse

Kuupäev 01.07.2020

Artikkel

Registripõhise rahva ja eluruumide loenduse üheks eripäraks on asjaolu, et inimeste käest ei küsita leibkonda ja perekonda kuuluvust. Inimesed jagatakse leibkondadesse eluruumipõhiselt ehk teisisõnu moodustavad leibkonna ühes eluruumis elavad inimesed selle info järgi, mida nad on ise registritesse andnud.

Suur reisijate ülevaade: kes, kuhu ja kui palju reisis möödunud aastal?

Kuupäev 24.04.2023

Artikkel

Statistikaameti 2022. aasta turismiuuringu andmetel reisisid Eesti inimesed mullu kodumaal 16% rohkem kui 2021. aastal, välismaale reisimine kasvas aga pea kaks korda. Välismaale tehti enam kui miljon ööbimisega reisi, ööbimisega sisereise oli 2,6 miljonit. Kes aga reisivad kõige enam ja kas vanus mõjutab reisimise sihtkohta? Kummad on aktiivsemad reisijad – mehed või naised?

Suhtelises vaesuses elas eelmisel aastal 284 300 Eesti elanikku

Kuupäev 18.12.2019

Artikkel

Möödunud aastal elas suhtelises vaesuses 21,7% ja absoluutses vaesuses 2,4% Eesti elanikkonnast, teatab statistikaamet. Suhtelist vaesust kogevate inimeste osatähtsus vähenes 2017. aastaga võrreldes 0,2 protsendipunkti ja absoluutset vaesust kogevate inimeste osatähtsus 0,3 protsendipunkti.

Terviseprofiilid

Sisuleht

Kuidas tuleb oma igapäevaeluga toime Eesti keskmine diabeedihaige? Kas ja kui tihti vajab ta arstiabi? Milline on tema tervisekäitumine – kas ja kui palju ta iga päev liigub, kui tihti suitsetab või alkoholi tarvitab? Kas ta saab murede korral tuge oma lähedastelt?

EV 100: edulugu surmade statistika kaudu

Kuupäev 17.01.2018

Artikkel

1922. aastal oli Eestis 1000 surmajuhtumi kohta alla aastaste laste surmasid 171. Aastal 2016 oli see näitaja 2. 1922. aastal oli Eestis iga 1000 surmajuhtumi kohta 93 vähemalt 80-aastase inimese surma. Aastal 2016 oli see näitaja 463. Surmad on teema, millest juubelite (sh 100. aastapäeva) puhul pole ehk kohane rääkida. Ometi jutustab surmade statistika 100-aastase Eesti suurest edust: võib-olla on tegu Eesti selle perioodi suurima edulooga.

Kaugtööd teeb üle veerandi Eesti töötajaskonnast

Kuupäev 14.04.2022

Artikkel

Kaugtöötamine on viimastel aastatel oluliselt populaarsust kogunud. Kui kümme aastat tagasi kasutas Eestis kaugtöövõimalust kõigest 7,3% hõivatutest, siis möödunud aastal juba 28% ehk 181 600 inimest. Kaugtööd tegevaid naisi oli 2021. aastal 98 200 ja mehi 83 400.

Eestis toodetakse ja süüakse enim sealiha

Kuupäev 21.09.2023

Artikkel

2022. aastal toodeti Eestis ligi 80 000 tonni liha, millest 55% oli sealiha, 29% linnuliha ja 15% veiseliha. Keskmiselt toodeti aastas 60 kilogrammi liha inimese kohta. Koos impordiga kujuneb söödavaks koguseks 78 kg inimese kohta.

Veerandsada kilomeetrit sõbralikkust

Kuupäev 12.02.2019

Artikkel

Statistikaameti andmetel on Eestis kümme maakonda, kus on Sõpruse või Sõbra tee, tänav, puiestee, põik või väljak. Sõpruse või Sõbra on koduseks aadressiks ligi 15 460 Eesti elanikul ning sõbralik teede- ja tänavavõrgustik katab 26,4 kilomeetrit.

Kuu keskmine tulu suurenes taas, aga selle saajate arv vähenes

Kuupäev 13.05.2021

Artikkel

Statistikaameti andmete alusel oli 2020. aastal töötaja keskmine brutotulu kuus 1380 eurot, mis on 63 eurot rohkem kui aasta varem. Kõige suurem tulu, 1541 eurot oli Harjumaal ja kõige väiksem, 1088 eurot Ida-Virumaal.