Vanemaealiste tervis ja elamistingimused 2015

Statistikatöö nimetus	Vanemaealiste tervis ja elamistingimused
Statistikatöö kood	40018
Eesmärk	Eesti rahvastik vananeb. Oluline on järjepidevalt jälgida ühiskonnas toimuvaid muutusi vanemaealises (50+) elanikkonnas. Põhieesmärk on anda teavet vanemaealiste tervise ja elamistingimuste kohta.
Statistikatöö alus	Riigisisene tellimus
Otsekohalduv õigusakt	Puudub
Rahvusvahelised organisatsioonid	Puuduvad
Korduvus	2015, 2017, 2018, 2019, 2020, 2021

1. Kontaktandmed

1.1. Organisatsioon	Statistikaamet
1.2. Kontaktisiku struktuuriüksus	Rahvastiku- ja sotsiaalstatistika osakond
1.3. Kontaktisiku nimi	Tatjana Portnova
1.4. Kontaktisiku ametinimetus	Juhtivanalüütik
1.5. Postiaadress	Narva mnt 20, 51009 Tartu
1.6. E-posti aadress	tatjana.portnova [at] stat.ee
1.7. Telefon	54530568

2. Metaandmete uuendamine

2.1. Metaandmed viimati kinnitatud	08/09/2025
2.2. Metaandmed viimati uuendatud	08/09/2025

3. Statistika esitus

3.1. Andmete kirjeldus	Vanemaealise (50+) tervis, elamistingimused ja sotsiaalvõrgustik. Pensioniindikaatorid on Euroopa Liidus kokkulepitud ühised näitajad, mis võimaldavad hinnata liikmesriikide pensionisüsteemide jätkusuutlikkust ja piisavust. Pensioniskeemide eesmärk on tagada kõigile pensionäridele korralik elustandard vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ennetamiseks vanaduses, säilitades seejuures põlvkondadevahelise ja -sisese solidaarsuse.
3.2. Kasutatud klassifikaatorid	Ei kasutata
3.3. Sektorite kaetus	Leibkonnad
3.4. Mõisted ja määratlused	Agregaatasendusmäär – 65–74-aastaste pensionäride individuaalse aasta mediaanpensioni ja 50–59-aastaste töötavate inimeste individuaalse aasta töötasu mediaani jagatis. Ekvivalentsissetulek – leibkonna sissetulek, mis on jagatud leibkonnaliikmete tarbimiskaalude summaga. Kvintiilide suhte kordaja – kõrgeimasse kvintiili kuuluvate isikute summaarse aasta ekvivalentnetosissetuleku ja madalaimasse kvintiili kuuluvate isikute summaarse aasta ekvivalentnetosissetuleku jagatis. Kõrgeim kvintiil – viiendik kõrgeimat ekvivalentsissetulekut saav elanikkonna osa. Leibkond – ühises põhieluruumis (ühisel aadressil) elavate isikute rühm, kes kasutab ühiseid raha- ja/või toiduressursse ja kelle liikmed ka ise tunnistavad end ühes leibkonnas olevaks. Leibkonna võib moodustada ka üksi elav isik. Madalaim kvintiil – viiendik madalaimat ekvivalentsissetulekut saav elanikkonna osa. Netosissetulek – palgatöö eest ja individuaalsest töisest tegevusest saadud sissetuleku, omanditulu, sotsiaalsete siirete, teistelt leibkondadelt saadud regulaarsete rahaliste maksete ja enammakstud tulumaksu tagastuse summa, kust on maha arvatud leibkonna regulaarsed teistele leibkondadele tehtud rahalised maksed, varalt tasutud maksud ja tulumaksu juurdemaksed. Peamine sotsiaal-majanduslik seisund – sotsiaal-majanduslik seisund, mis iseloomustas isikut aastas enam kui kuuel kuul. Suhtelise vaesuse määr – isikute osatähtsus, kelle ekvivalentnetosissetulek on suhtelise vaesuse piirist madalam. Suhtelise vaesuse piir – 60% leibkonnaliikmete aasta ekvivalentnetosissetuleku mediaanist. Suhtelise vaesuse süvik – suhtelises vaesuses olevate isikute mediaansissetuleku kaugus vaesuse piirist protsentides. Tarbimiskaal – leibkonnaliikmele sõltuvalt tema vanusest määratud kaal, mis võtab arvesse leibkonna ühist tarbimist. Üksik vähemalt 65-aastane – üheliikmeline leibkond, mille liige on vähemalt 65-aastane. Üksik alla 65-aastane – üheliikmeline leibkond, mille liige on alla 65-aastane.
3.5. Statistiline üksus	Isik
3.6. Statistiline üldkogum	Eestis alaliselt elavad isikud FREIM Rahvastikuregistris registreeritud aadressidel elavad leibkonnad ja nende liikmed
3.7. Vaadeldav piirkond	Kogu Eesti
3.8. Ajaline kaetus	2000–…
3.9. Baasperiood	Ei ole rakendatav

4. Mõõtühik

Percentage, %

5. Vaatlusperiood

Aasta

6. Õiguslik alus

6.1. Õigusaktid ja muud kokkulepped

OTSEKOHALDUVAD ÕIGUSAKTID

Puuduvad

MUUD ÕIGUSAKTID

Puuduvad

MUUD KOKKULEPPED

Puuduvad

7. Konfidentsiaalsus

7.1. Konfidentsiaalsuspoliitika

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 32, 34, 35 ja 38 sätestatud nõuetest.

7.2. Konfidentsiaalsete andmete käitlemine

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 34 ja 35 sätestatud nõuetest.

Konfidentsiaalsete andmete käitlemise põhimõtted on leitavad siit.

8. Avaldamispõhimõtted

8.1. Avaldamiskalender	Statistika avaldamise aegadest teavitab avaldamiskalender, mis on tarbijale kättesaadav veebilehel. Iga aasta 1. oktoobril avaldatakse avaldamiskalendris järgmise aasta statistika andmebaasi, pressiteadete, IMFi põhinäitajate ja väljaannete avaldamise ajad (väljaannete puhul ilmumiskuu).
8.2. Juurdepääs avaldamiskalendrile	Kalender
8.3. Tarbijate juurdepääs	Kõigile tarbijatele on tagatud võrdne ligipääs riiklikule statistikale: riikliku statistika avaldamise ajad teatatakse ette ja ühelegi tarbijakategooriale (sh Eurostat, valitsusasutused ja massimeedia) ei võimaldata riiklikule statistikale juurdepääsu enne teisi kasutajaid. Riikliku statistika esmaavaldamise koht on statistika andmebaas. Juhul kui avaldatakse ka pressiteade, ilmub see samal ajal andmete esmaavaldamisega andmebaasis. Avaldamiskalendris väljakuulutatud kuupäeval on riiklik statistika veebilehel kättesaadav kell 8.00.

9. Levitamissagedus

Aasta

10. Kättesaadavus

10.1. Pressiteated	Ei avaldata
10.2. Väljaanded	Ei avaldata
10.3. Andmebaas	Andmed avaldatakse statistika andmebaasis https://andmed.stat.ee/et/stat valdkonna „Sotsiaalelu / Sotsiaalne tõrjutus ja vaesus / Vanemaealiste vaesus, toimetulek ja sotsiaalsed suhted“ kõigis tabelites. Tabelite LES61–LES69 lähteandmed on pärit Eesti sotsiaaluuringust ja tabelite LES70–LES93 lähteandmed SHARE (Survey of Health, Ageing and Retirement in Europe) uuringust.
10.4. Juurdepääs üksikandmetele	Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 33, 34, 35, 36 ja 38 sätestatud nõuetest. Üksikandmete kättesaadavust ja anonümiseerimist reguleerib Statistikaameti konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel edastamise kord.
10.5. Muu levitamine	Ei kasutata
10.6. Metoodikadokumendid	Eesti sotsiaaluuring. Metoodikakogumik (2010)
10.7. Kvaliteedidokumendid	Eurostatile saadetud kvaliteediaruanne asub aadressil https://circabc.europa.eu/faces/jsp/extension/wai/navigation/container.jsp

11. Kvaliteedijuhtimine

11.1. Kvaliteedi tagamine

Statistikaametis on protsesside ja toodete kvaliteedi tagamiseks rakendatud EFQMi täiuslikkusmudelit ja Euroopa statistika tegevusjuhist ning sellega seotud Euroopa statistikasüsteemi kvaliteedi tagamise raamistikku ESS QAF. Samuti lähtutakse riikliku statistika seaduse § 7 „Riikliku statistika tegemise põhimõtted ja kvaliteedikriteeriumid“ nõuetest.

11.2. Kvaliteedi hindamine

Statistikaametis tehakse statistikatöid rahvusvahelise mudeli põhiselt (Generic Statistical Business Process Model – GSBPM). Statistikatööde lõppetapp on GSBPMi järgi üldine hindamine, milleks vajalikku teavet toodetakse igas etapis või alamprotsessis ning see võib esineda mitmel kujul, nt tagasiside kasutajatelt, protsessiga seotud metaandmed, tootmismõõdikud ja töötajate soovitused/nõuanded. Selle teabe põhjal koostatakse hindamisaruanne, mis toob välja kõik statistikatöö versiooniga seotud kvaliteediprobleemid ja annab sisendi parendustegevusteks.

12. Asjakohasus

12.1. Tarbijate vajadused

Sotsiaalministeerium

Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituut

Tallinna Ülikool

Tartu Ülikool

12.2. Tarbijate rahulolu

Alates 1996. aastast korraldab Statistikaamet maine ja tarbijarahulolu uuringuid. Kõik tulemused on kättesaadavad Statistikaameti kodulehel rubriigis Tarbijauuringud.

12.3. Täielikkus

Andmed on täielikud ja vastavad Euroopa Komisjoni määrusega nõutud andmekoosseisule.

13. Täpsus ja usaldusväärsus

13.1. Üldine täpsus	Lähteandmete täpsust kontrollitakse andmeallikate metoodika usaldusväärsusele ja metoodilistest soovitustest kinnipidamisele antud hinnangu alusel.
13.2. Valikuviga	Valikuvigade hinnangud arvutatakse kõikidele leitud näitajatele, kuid need avaldatakse vaid olulisemate näitajate kohta.
13.3. Valikust sõltumatu viga	Kuigi isikul on kohustus hoolitseda elukoha aadressi õigsuse eest rahvastikuregistris, esineb seal mõningast isikute ja leibkondade alakaetust. Eeldusel, et kõik alaliselt Eestis elavad isikud on registreeritud rahvastikuregistris ning arvestades ebatäpsete aadresside hulka rahvastikuregistris, on leibkondade alakaetuse määr kõige rohkem 1–1,5%.

14. Ajakohasus ja õigeaegsus

14.1. Ajakohasus

Esialgne statistika avaldatakse 160 päeva pärast uuringu välitööde lõppu.

Lõplik statistika ja mikroandmefailid avaldatakse 240 päeva pärast aruandeaasta lõppu (T + 240).

14.2. Õigeaegsus

Andmed on avaldatud avaldamiskalendris väljakuulutatud ajal.

15. Võrreldavus ja sidusus

15.1. Geograafiline võrreldavus	Vanemaealiste tervise ja elamistingimuste uuring on osa suurest SHARE (The Survey of Health, Ageing and Retirement in Europe) uuringust, mis toimub üle kahe aasta. SHARE uuringu neli lainet (2004–2011) toimusid 16 Euroopa riigis. Alates neljandast lainest liitus uuringuga ka Eesti. Alates 2017. aastast osalevad uuringus kõik euroliidu riigid ja Iisrael. Eurostati avalikus andmebaasis on pensioni indikaatorid avaldatud ühe võrra suurema aastaarvu all kui siin, kuna Eurostat lähtub uuringuaastast ja statistikaamet sissetulekuaastast.
15.2. Ajaline võrreldavus	Andmed on võrreldavad alates 2005. aastast. Vaesuse ja ebavõrdsuse näitajate puhul tuleb arvestada, et 2000.–2003. ja 2004. aasta ning järgnevate aastate indikaatorid pole omavahel täiesti võrreldavad. Kui 2000.–2003. aasta näitajad on leitud leibkonna eelarve-uuringu (LEU) baasil, siis alates 2004. aastast on kasutatud sotsiaaluuringu (ESU) andmeid. Alates 2012. aastast on vanemaealiste vaesuse ja ebavõrdsuse näitajate aluseks olev netosissetulek lisaks sotsiaaluuringule osaliselt saadud registriandmetest (Maksu- ja Tolliamet, Töötukassa, Eesti Haigekassa, Sotsiaalkindlustusamet). Sotsiaaluuringut viiakse sama metoodika alusel läbi kõigis Euroopa Liidu (EL) riikides eesmärgiga koguda võrreldavaid andmeid EL riikide sissetuleku ja elamistingimuste kohta. Sellega kaasneva suurema rahvusvahelise võrreldavusega väheneb aga ajutiselt siseriiklik võrreldavus. Kahe andmeallika, ESU ja LEU, vahel on olulisi metoodilisi erinevusi, mistõttu võib 2004. aasta indikaatorites võrreldes 2003. aastaga esineda mõningaid muutusi. 2004.–2011. aasta andmete võrdlemisel hilisematega tuleb arvestada andmeallikate muutusega 2012. aastal, kui sissetuleku andmed on saadud osaliselt registritest. Statistika kasutajal on siinjuures oluline meeles pidada, et sellisel juhul on tegemist metoodilistest põhjustest tingitud katkestustega ning mitte järskude muutustega ühiskondlikes protsessides endis.
15.3. Valdkonnaülene sidusus	Statistikatöö väljundid on omavahel kooskõlas.
15.4. Sisemine sidusus	Andmete sisemise sidususe tagab ühtse metoodika kasutamine nii andmete kogumisel kui andmete agregeerimisel.

16. Kulud ja koormus

17. Andmete revisjon

17.1. Andmete revisjoni põhimõtted	Andmete revisjoni põhimõtted ja parandustest teavitamine on kirjeldatud Statistikaameti kodulehel rubriigis Riikliku statistika levitamise põhimõtted.
17.2. Andmete revisjoni praktika	Ei ole rakendatav

18. Statistiline töötlemine

18.1. Lähteandmed	UURINGUPÕHISED LÄHTEANDMED Ei kasutata ADMINISTRATIIVSED LÄHTEANDMED SHARE (The Survey of Health, Ageing and Retirement in Europe) uuringu andmebaas. Alates 2012. aastast on andmed saadud osaliselt registritest (Maksu- ja Tolliamet, Töötukassa, Eesti Haigekassa, Sotsiaalkindlustusamet). LÄHTEANDMED TEISTEST STATISTIKATÖÖDEST Kasutatakse statistikatöö 40003 „Sotsiaaluuring“ andmeid.
18.2. Andmete kogumise sagedus	Aasta
18.3. Andmete kogumine	Näitajad on leitud peale SHARE uuringu ka sotsiaaluuringu andmete põhjal, alates 2012. aastast osaliselt registrite põhjal (Maksu- ja Tolliamet, Töötukassa, Eesti Haigekassa, Sotsiaalkindlustusamet). Sotsiaaluuring on isiku-uuring, mille eesmärk on usaldusväärselt hinnata leibkondade ja isikute sissetulekute jaotust, elamistingimusi ning sotsiaalset tõrjutust. Uuritava üldkogumi moodustavad kõik Eestis alaliselt elavad leibkonnad. Üldkogumisse ei kuulu institutsioonilistes asutustes (lastekodud, hooldekodud, kloostrid jms) viibijad. Kõik esitatud hinnangud on arvutatud vastava piirkonna koguelanikkonna kohta. Vastavad mahud isikute üldkogumi ja osakogumite kohta on leitud Statistikaametis arvutatud arvestusliku rahvaarvu baasil. Maksu- ja Tolliametilt saadakse andmed FTP-serveri ja X-tee kaudu; Eesti Töötukassalt, Eesti Haigekassalt ja Sotsiaalkindlustusametilt FTP-serveri kaudu.
18.4. Andmete valideerimine	Enne andmete levitamist kontrollitakse nende sisemist sidusust.
18.5. Andmete koostamine	Üksikandmed agregeeritakse analüüsiks vajalikule astmele. Siia kuulub andmete summeerimine vastavalt klassifikaatorile, erinevate statistiliste mõõdikute (nt keskmine, mediaan, dispersioon jne) arvutamine. Kogutud andmed teisendatakse statistiliseks väljundiks. See sisaldab lisanäitajate arvutamist.
18.6. Korrigeerimine	Ei korrigeerita

19. Märkused

Alates 2017. aastast kuulub statistikatöö põhistatistika alla, s.t seda tehakse igal aastal. Erandiks on SHARE (The Survey of Health, Ageing and Retirement in Europe) uuringu baasil avaldatav statistika.