Elamumajandus 2017

Statistikatöö nimetus	Elamumajandus
Statistikatöö kood	20801
Eesmärk	Statistikatöö eesmärk on esitada andmeid elamumajanduse kohta (kasutatavate eluruumide arv ja pindala, tubade arv, kraanivee, vesikloseti, vanni või duši, keskkütte olemasolu, eluruumi hoone ehitusaasta, eluruumi omanik) ning teha elamufondi seiret. Andmeid kasutavad nt riigiasutused, rahvusvahelised statistika- ja teadusasutused.
Statistikatöö alus	Rahvusvaheline tellimus
Otsekohalduv õigusakt	Puudub
Rahvusvahelised organisatsioonid	ÜRO Euroopa Majanduskomisjon (UNECE)
Korduvus	2013, 2014, 2015, 2016, 2017, 2018, 2019, 2020, 2021

1. Kontaktandmed

1.1. Organisatsioon	Statistikaamet
1.2. Kontaktisiku struktuuriüksus	Rahvastiku- ja sotsiaalstatistika osakond
1.3. Kontaktisiku nimi	Terje Trasberg
1.4. Kontaktisiku ametinimetus	Juhtivanalüütik
1.5. Postiaadress	Tatari 51, 10134 Tallinn
1.6. E-posti aadress	terje.trasberg [at] stat.ee
1.7. Telefon	625 9353

2. Metaandmete uuendamine

2.1. Metaandmed viimati kinnitatud	10/02/2023
2.2. Metaandmed viimati uuendatud	10/02/2023

3. Statistika esitus

3.1. Andmete kirjeldus	Eluruumide tüüp, arv, asustatus aasta algul Eluruumide kasulik põrandapind aasta algul Eluruumide tubade arv aasta algul Eluruumide ehitusaeg Eluruumide mugavuste olemasolu: kraanivesi, vesiklosett, vann või dušš, keskküte
3.2. Kasutatud klassifikaatorid	Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator (EHAK) Ehitise kasutamise otstarvete loetelu
3.3. Sektorite kaetus	Eesti eluruumid
3.4. Mõisted ja määratlused	Asustatud eluruum – sinna on vähemalt üks elanik registreerinud rahvastikuregistris elukoha. Elanik – Eesti püsielanik. Täpsema info Eesti püsielanike määramise kohta leiab statistikaameti kodulehelt metoodikadokumendist „Residentsuse indeksi rakendamine rahvastikustatistikas“. Eluruum – tavaeluruum, ühiseluruum või muu elamuüksus (eluruumi tüübid). Eluruumi mugavused – kraanivesi, vesiklosett, vann või dušš, keskküte. Eluruumi mugavus teadmata – vähemalt ühe mugavuse kohta ei ole info teada, kõik teised mugavused olemas. Eluruumi pind – kasulik põrandapind ehk seespool välismüüre mõõdetud põrandapind, jättes välja elamiseks kõlbmatud keldrid ja pööningud ning mitme eluasemega hoonetes kõik ühiskasutatavad ruumid. Eluruumi tuba – seda ümbritsevad põrandast laeni ulatuvad seinad, see on piisavalt suur (vähemalt neli ruutmeetrit), et mahutada täiskasvanule ettenähtud voodi, ja on lae põhipiirkonnas vähemalt kahe meetri kõrgune. Keskküttega eluruum – seda köetakse ühise küttekeskuse või eluruumi paigaldatud kütteseadme kaudu, olenemata energiaallikast. Mugavustega eluruum – seal on kraanivesi, vesiklosett, vann või dušš ja keskküte. Mugavusteta eluruum – seal puudub vähemalt üks neljast mugavustega eluruumi tunnusest. Muud elamuüksused – asustatud mitteeluruumid (hütid, majakesed, onnid, osmikud, haagissuvilad, paatmajad, küünid, veskid, koopad või muud varjualused). Tavaeluruumid – ehituslikult eraldatud, kindla asukohaga iseseisvad ruumid inimestele alaliseks elamiseks. Ühiseluruumid – suurele inimrühmale või paljudele leibkondadele elupaigaks ette nähtud ruumid, mida vähemalt üks isik kasutab alalise elukohana (hoolekandeasutused, ühiselamud, vanglad ja kloostrid).
3.5. Statistiline üksus	Eluruum
3.6. Statistiline üldkogum	Eestis asuvad eluruumid FREIM Eluruumide loend Statistikaameti hoonete ja ruumide statistilises registris
3.7. Vaadeldav piirkond	Kogu Eesti Maakonnad
3.8. Ajaline kaetus	1994–…
3.9. Baasperiood	Ei ole rakendatav

4. Mõõtühik

Eluruumid – arv

5. Vaatlusperiood

1. jaanuar

6. Õiguslik alus

6.1. Õigusaktid ja muud kokkulepped

OTSEKOHALDUVAD ÕIGUSAKTID

Puuduvad

MUUD ÕIGUSAKTID

Puuduvad

MUUD KOKKULEPPED

Puuduvad

7. Konfidentsiaalsus

7.1. Konfidentsiaalsuspoliitika

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 32, 34, 35 ja 38 sätestatud nõuetest.

7.2. Konfidentsiaalsete andmete käitlemine

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 34 ja 35 sätestatud nõuetest.

Konfidentsiaalsete andmete käitlemise põhimõtted on leitavad siit.

8. Avaldamispõhimõtted

8.1. Avaldamiskalender	Statistika avaldamise aegadest teavitab avaldamiskalender, mis on tarbijale kättesaadav veebilehel. Iga aasta 1. oktoobril avaldatakse avaldamiskalendris järgmise aasta statistika andmebaasi, pressiteadete, IMFi põhinäitajate ja väljaannete avaldamise ajad (väljaannete puhul ilmumiskuu).
8.2. Juurdepääs avaldamiskalendrile	Kalender
8.3. Tarbijate juurdepääs	Kõigile tarbijatele on tagatud võrdne ligipääs riiklikule statistikale: riikliku statistika avaldamise ajad teatatakse ette ja ühelegi tarbijakategooriale (sh Eurostat, valitsusasutused ja massimeedia) ei võimaldata riiklikule statistikale juurdepääsu enne teisi kasutajaid. Riikliku statistika esmaavaldamise koht on statistika andmebaas. Juhul kui avaldatakse ka pressiteade, ilmub see samal ajal andmete esmaavaldamisega andmebaasis. Avaldamiskalendris väljakuulutatud kuupäeval on riiklik statistika veebilehel kättesaadav kell 8.00.

9. Levitamissagedus

Aasta

10. Kättesaadavus

10.1. Pressiteated	Ei avaldata
10.2. Väljaanded	Ei avaldata
10.3. Andmebaas	Andmed avaldatakse statistika andmebaasis https://andmed.stat.ee/et/stat valdkonnas „Majandus / Kinnisvara“.
10.4. Juurdepääs üksikandmetele	Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 33, 34, 35, 36 ja 38 sätestatud nõuetest. Üksikandmete kättesaadavust ja anonümiseerimist reguleerib Statistikaameti konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel edastamise kord.
10.5. Muu levitamine	Ei kasutata
10.6. Metoodikadokumendid	Kasutatakse rahva ja eluruumide registripõhise loenduse (REGREL) metoodikat. REGRELi arendamise käigus koostatud „REGRELi metoodika väljatöötamise projekti lõpparuannet“ (Tallinn, 2013) võib käsitada metoodikadokumendina, sest seal on määratletud mõisted.
10.7. Kvaliteedidokumendid	REGRELi arendamise käigus koostatud „REGRELi metoodika väljatöötamise projekti lõpparuannet“ (Tallinn, 2013) võib käsitada kvaliteedidokumendina, sest seal analüüsitakse registrite kvaliteeti ja nende sobivust järgmisel loendusel kasutamiseks. REGRELi esimese prooviloenduse raport.

11. Kvaliteedijuhtimine

11.1. Kvaliteedi tagamine

Statistikaametis on protsesside ja toodete kvaliteedi tagamiseks rakendatud EFQMi täiuslikkusmudelit ja Euroopa statistika tegevusjuhist ning sellega seotud Euroopa statistikasüsteemi kvaliteedi tagamise raamistikku ESS QAF. Samuti lähtutakse riikliku statistika seaduse § 7 „Riikliku statistika tegemise põhimõtted ja kvaliteedikriteeriumid“ nõuetest.

11.2. Kvaliteedi hindamine

Statistikaametis tehakse statistikatöid rahvusvahelise mudeli põhiselt (Generic Statistical Business Process Model – GSBPM). Statistikatööde lõppetapp on GSBPMi järgi üldine hindamine, milleks vajalikku teavet toodetakse igas etapis või alamprotsessis ning see võib esineda mitmel kujul, nt tagasiside kasutajatelt, protsessiga seotud metaandmed, tootmismõõdikud ja töötajate soovitused/nõuanded. Selle teabe põhjal koostatakse hindamisaruanne, mis toob välja kõik statistikatöö versiooniga seotud kvaliteediprobleemid ja annab sisendi parendustegevusteks.

12. Asjakohasus

12.1. Tarbijate vajadused

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Rahandusministeerium

12.2. Tarbijate rahulolu

Alates 1996. aastast korraldab Statistikaamet maine ja tarbijarahulolu uuringuid. Kõik tulemused on kättesaadavad Statistikaameti kodulehel rubriigis Tarbijauuringud.

12.3. Täielikkus

Andmed vastavad tellijate nõuetele

13. Täpsus ja usaldusväärsus

13.1. Üldine täpsus

Üldine täpsus sõltub kasutatavate registrite kaetusest ja ajakohasusest.

Eluruumid jagunevad asustatud ja asustamata eluruumideks. Asustatud eluruumide osa moodustamisel ei ole võimalik kõiki Eesti püsielanikke jaotada eluruumidesse, sest puuduliku kvaliteedi tõttu ei ole kõigile rahvastikuregistri aadressidele eluruumi vastet aadressiandmete süsteemis ja osa aadresse on ainult omavalitsuse tasemel. Seisuga 01.01.2018 eluruumidesse jaotamata püsielanike arv oli umbes 3,3% püsielanike koguarvust.

13.2. Valikuviga

Ei ole rakendatav

13.3. Valikust sõltumatu viga

Kahe andmeallika kombineerimisel tuleb arvestada kaetuse veaga – andmetes võib esineda ülekaetust, sest ehitisregistri ning rahva ja eluruumide loenduse eluruumi määratlus on erinev (esimesel juhul loetakse eluruumiks kõik eluruumid, mis on ametlikult vastu võetud, teisel juhul ka need ruumid, mis on ametlikult vastu võtmata, kuid milles inimesed juba sees elavad).

14. Ajakohasus ja õigeaegsus

14.1. Ajakohasus	Andmed avaldatakse 142 päeva pärast aruandeaasta lõppu (T + 142).
14.2. Õigeaegsus	Andmed on avaldatud avaldamiskalendris väljakuulutatud ajal.

15. Võrreldavus ja sidusus

15.1. Geograafiline võrreldavus	Andmed on geograafiliselt võrreldavad.
15.2. Ajaline võrreldavus	Andmed on ajaliselt võrreldavad.
15.3. Valdkonnaülene sidusus	Rahvaarv asustatud eluruumides on kooskõlas rahvastikuarvestusega.
15.4. Sisemine sidusus	Statistikatöö väljundid on omavahel kooskõlas.

16. Kulud ja koormus

17. Andmete revisjon

17.1. Andmete revisjoni põhimõtted	Andmete revisjoni põhimõtted ja parandustest teavitamine on kirjeldatud Statistikaameti kodulehel rubriigis Riikliku statistika levitamise põhimõtted.
17.2. Andmete revisjoni praktika	Avaldatud andmeid võidakse revideerida metoodika täiustamisel, vigade ilmnemisel, uue või parema info laekumisel.

18. Statistiline töötlemine

18.1. Lähteandmed	UURINGUPÕHISED LÄHTEANDMED Ei kasutata ADMINISTRATIIVSED LÄHTEANDMED Ehitisregister Rahvastikuregister Aadressiandmete süsteem (ADS) Kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogu Sotsiaalkaitse infosüsteem Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister LÄHTEANDMED TEISTEST STATISTIKATÖÖDEST Kasutatakse statistikatöö 30003 „Rahva ja eluruumide registripõhine loendus“ andmeid. Rahva ja eluruumide loenduse 2011 andmebaas (REL2011)
18.2. Andmete kogumise sagedus	Aasta
18.3. Andmete kogumine	Andmebaasis esitatud eluruumide andmed on kogutud registritest. Põhiregistrid on ehitisregister (EHR), rahvastikuregister (RR) ja aadressiandmete süsteem (ADS). Peale põhiregistrite on kasutatud ka kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogu (KIR) ja sotsiaalkaitse infosüsteemi (SKAIS) andmeid. Andmed edastatakse X-tee või FTP serveri kaudu.
18.4. Andmete valideerimine	Valideerimine sisaldab aritmeetilisi ja kvalitatiivseid kontrolle.
18.5. Andmete koostamine	Arvutatakse muutujad ja statistilised üksused, mida otseselt ei koguta, kuid mida on vaja väljundi tegemiseks. Uute muutujate arvutamiseks rakendatakse aritmeetilisi teisendusi muutujatele, mis on juba olemas. See võib toimuda korduvalt, tuletatud muutuja võib põhineda omakorda varem tuletatud uutel muutujatel. Kogutud andmed teisendatakse statistiliseks väljundiks. See sisaldab lisanäitajate arvutamist. Uuritakse kõiki eluruume ehk aadressiandmete süsteemi aadressiobjekte 1. jaanuari seisuga. Eluruumid jagunevad asustatud ja asustamata eluruumideks.
18.6. Korrigeerimine	Ei korrigeerita

19. Märkused

Elamumajanduse statistikat ei ole avaldatud alates 2013. aastast. Uus metoodika on välja töötatud rahva ja eluruumide registripõhise loenduse (REGREL) arendustöö raames.