Energia arvepidamine 2013

Statistikaamet

Majandus- ja keskkonnastatistika osakond

Helen Saarmets

Analüütik

Tatari 51, 10134 Tallinn

helen.saarmets [at] stat.ee

6 259 151

10/02/2023

10/02/2023

Energiatoodete pakkumine ja kasutamine tegevusala kaupa rahvamajanduse arvepidamisega harmoneerituna (TJ), emissioonidega seotud energiakasutuse vood, energia võtmeindikaatorid

Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator 2008 (EMTAK 2008)

Hõlmab kõiki institutsioonilisi sektoreid ehk katab kogu majandust

Füüsilise energiavoo arvepidamine – kooskõlaline kogum rahvamajandusse suunduvast füüsilisest energiavoost, majandusharudes ringlevast voost ja muudesse majandussüsteemidesse või keskkonda suunatavast väljundist. Füüsilise energiavoo arvepidamise süsteemi piirid kattuvad rahvamajanduse arvepidamise süsteemi (ESA) piiridega ja arvepidamine põhineb ka residentsuse printsiibil.

Füüsilise energiavoo arvepidamises esitatakse andmed energia füüsilise voo kohta teradžaulides viisil, mis on rahvamajanduse arvepidamisega täielikus kooskõlas. Energiaandmeid esitatakse rahvamajanduse residendist üksuste majandustegevuse järgi tegevusalade kaupa. Andmed näitavad loodusliku energia sisendite, energiatoodete ning energiajääkide ja -kadude pakkumist ja kasutamist.

Majandustegevus – tootmine, tarbimine ja akumuleerumine.

Rahvamajanduse residendist üksus – riigi residendist üksus, kui selle majanduslike huvide kese on selle riigi majandusterritooriumil, s.t kui ta osaleb pikema aja jooksul (aasta või enam) kõnealusel territooriumil majandustegevuses.

Residentsuse printsiip füüsilise energiavoo arvepidamises – kirjendatakse füüsilist energiavoogu, mis tuleneb kõikide residendist üksuste tegevusest, olenemata sellest, kus on voo tekkimise tegelik geograafiline asukoht.

Füüsiline energiavoog – keskkonnast majandusse suunduv, majanduses ringlev ja majandusest tagasi keskkonda suunatav energiavoog teradžaulides. Füüsilised energiavood on rühmitatud kolme üldisesse kategooriasse: loodusliku energia sisendid, energiatooted ning energiajäägid ja -kaod.

Füüsilise energiavoo pakkumine – loodusliku energia sisendite, energiatoodete ning energiajääkide ja -kadude pakkumine päritolu, s.t pakkuja järgi.

Füüsilise energiavoo päritolu – jagatud viide kategooriasse: tootmine, tarbimine, akumulatsioon, välisriigid ja keskkond.

Füüsilise energiavoo kasutamine – loodusliku energia sisendite, energiatoodete ning energiajääkide ja -kadude kasutamine sihtkoha, s.t kasutaja järgi.

Füüsilise energiavoo sihtkoht – jagatud viide kategooriasse: tootmine, tarbimine, akumulatsioon, välisriigid ja keskkond.

Tootmine – kaupade ja teenuste tootmine. Tootmistegevus on liigitatud NACE Rev. 2 alusel ja esitatakse koondtasemel A*64.

Tarbimine – nii kogutarbimine kui ka tarbimine jaotatuna kolme rühma: transport, küte ja jahutus ning muu kodumajapidamiste lõpptarbimiseks.

Akumulatsioon – tähistab muutusi energiatoodete varudes majanduse sees.

Välisriigid – kajastab imporditud ja eksporditud toodete voogu.

Keskkond – loodusliku energia sisendite voo päritolu ning energiajääkide ja -kadude voo sihtkoht.

Looduslikud energiasisendid (N00) – energiavood, mida liigutatakse looduskeskkonnast majandustootmise tulemusena või mida kasutatakse otse tootmises. Loodusliku energia sisendid on jagatud taastumatuteks ja taastuvateks loodusliku energia sisenditeks.

Taastumatud looduslikud energiasisendid – jagunevad järgmiselt:

- fossiilsed taastumatud looduslikud energiasisendid on energiavood, mida liigutatakse looduskeskkonnas asuvatest fossiilsetest energiaallikatest (naftavarud, maagaasivarud, kivisöe- ja turbavarud) majandustootmise tulemusena (N01);

- tuumaenergiapõhised taastumatud looduslikud energiasisendid on tuumaenergiavood, mida liigutatakse looduskeskkonnas asuvatest maavaradest majandustootmise tulemusena (N02).

Taastuvad looduslikud energiasisendid – taastuvatest energiaallikatest pärit energiavood, mida liigutatakse looduskeskkonnast majandustootmise tulemusena. Jagunevad järgmiselt:

- hüdroenergiapõhised taastuvad looduslikud energiasisendid, siinsel juhul hüdrokineetiline energia (N03);

- tuuleenergiapõhised taastuvad looduslikud energiasisendid, siinsel juhul majandustootmise tulemusena tuulest saadud kineetiline energia (N04);

- päikeseenergiapõhised taastuvad looduslikud energiasisendid, siinsel juhul majandustootmise tulemusena päikesekiirgusest saadud energia (N05);

- biomassipõhised taastuvad looduslikud energiasisendid, siinsel juhul biomassipõhine energia (N06);

- muud taastuvad looduslikud energiasisendid on muud kui eespool nimetatud energiaallikad (nt geotermiline energia, laineenergia, loodeteenergia) (N07).

Energiatooted (P00) – energiavood, mis on majandustootmise väljundiks (tooted Euroopa rahvamajanduse arvepidamise süsteemi tähenduses). Energiatooted on jagatud Euroopa energiastatistikas kasutatava klassifikatsiooni järgi. Jagunevad järgmiselt:

- kivisüsi: antratsiit, koksisüsi, muu bituumenkivisüsi (aurusüsi) (P08);

- pruunsüsi ja turvas: subbituminoosne kivisüsi, ligniit, turvas, põlevkivi ja õliliivad (P09);

- tehisgaasid (töödeldud gaasid, v.a biogaas): gaasitehasegaas, koksiahjugaas, kõrgahjugaas, muud kogutud gaasid (P10);

- sekundaarsed söetooted: küttebrikett, koksiahjukoks, gaasikoks, kivisöetõrv, pruunsöebrikett, turbatooted (P11);

- toornafta, maagaasi kondensaat ja muud süsivesinikud (v.a biokomponendid) (P12);

- maagaas (v.a biokomponendid) (P13);

- autobensiin: mootoribensiin, lennukibensiin (v.a biokomponendid) (P14);

- petrool ja reaktiivkütus: bensiini tüüpi reaktiivkütus, petrooli tüüpi reaktiivkütus, muu petrool (v.a biokomponendid) (P15);

- toorbensiin (P16);

- mootorsõidukite diislikütus: maanteesõidukites kasutatav diislikütus (v.a biokomponendid) (P17);

- kütteõli ja muu gaasiõli (v.a biokomponendid) (P18);

- raske kütteõli: väikese väävlisisaldusega kütteõli, suure väävlisisaldusega kütteõli (P19);

- rafineerimistehase küttegaas, etaan ja veeldatud naftagaas (P20);

- muud naftatooted, sh lisandid või orgaanilised hapnikuühendid ja rafineerimistehaste lähteained, lakibensiin ja tööstusbensiin, määrdeained, bituumen, naftakoks, parafiinvahad, muud naftasaadused (P21);

- tuumkütus (P22);

- puit, puidujäätmed ja muu tahke biomass, puusüsi, mustleelis, suhkruroo pressimise jäätmed, loomsed jäätmed, muu taimne materjal ja taimsed jäägid (P23);

- vedelad biokütused: biobensiin, biodiislid, lennuki biopetrool, muud vedelad biokütused (P24);

- biogaas: prügilagaas, reoveesettegaas, muud anaeroobsel fermentatsioonil tekkinud biogaasid, termilistes protsessides tekkinud biogaasid (P25);

- elektrienergia (P26);

- soojus: soojus, geotermiline energia, päikeseenergia (P27).

Energiajäägid ja -kaod (R00) – energiavood, mis sisalduvad toodetena mittekasutatavates saadustes, mis tootmise, tarbimise ja kogumise kui majandustegevuse käigus kasutuselt kõrvaldatakse, vedelikuna välja juhitakse või gaasina välja heidetakse. Energiajäägid ja -kaod hõlmavad jäätmeid (ilma rahalise väärtuseta); kaevandamisel/ammutamisel, jaotusel/transpordil, muundamisel ja salvestamisel tekkinud kadusid; tasakaalustavaid kirjeid pakkumise ja kasutamise tabeli tasakaalustamiseks. Siia kuuluvad:

- taaskasutatavad jäätmed: energia arvepidamise kontekstis näidatakse siin ainult taaskasutatavaid olmejäätmeid (R28);

- taaskasutamatud jäätmed: energia arvepidamise kontekstis näidatakse siin nii taaskasutamatuid tööstusjäätmeid kui ka taaskasutamatuid olmejäätmeid (R29);

- igat liiki energiakaod: (kaevandamis-, transportimis-, ladustamis- ja ümbertöötlemiskaod) ja lõppkasutamisel hajuv soojus (R30);

- energiaga mitteseotud otstarbel kasutatavates toodetes sisalduv energia: energiavood, mis sisalduvad energiaga mitteseotud otstarbel kasutatavates toodetes, nt määrdeainetes, bituumenis jm (R31).

Heitmetega seotud energia kasutamine – nende energiavoogude kasutamine, millega kaasnevad õhuheitmed. Katab nii fossiilsete kui ka biokütuste põletamist. Ei sisalda kütuste ladustamisel ja jaotamisel tekkivaid fugitiivsete emissioonidega seotud energiavooge.

Energia võtmenäitajad – energia arvepidamise tabelite põhjal arvutatud, energia tootmist, tarbimist ja akumuleerumist kirjeldavad näitajad. Tabelis on esitatud 7 võtmenäitajat:

- looduslike energiasisendite voog – kogu Eesti majanduses kasutatud looduslike energiasisendite summa teradžaulides;

- energiatoodete kodumaine toodang – Eesti majanduses toodetud energiatoodetes sisalduv koguenergia teradžaulides;

- energiatoodete vahetarbimine – kõigi majanduses kasutatud energiatoodete summaarne energia teradžaulides;

- energiatoodete tarbimine kodumajapidamises – kodumajapidamiste energiatoodete kogutarbimine teradžaulides;

- jäätmete põletamine energia tootmiseks – jäätmete energeetilisel otstarbel põletamisest saadud koguenergia teradžaulides;

- kodumaine energia netotarbimine – energia, mida aruandeaastal kasutati majanduses ja kodumajapidamistes energeetilisel eesmärgil, ja energia, mis aruandeaastal akumuleerus mitteenergeetilistes toodetes;

- energia sisend/väljund kokku – katab kõigi majanduses valmistatud energiatoodete ning majanduses ja kodumajapidamistes tekkinud energiajääkide ja -kadude energiat teradžaulides. Võrdub majanduses kasutatud looduslike energiasisendite, energiatoodete, energiajääkide ning kodumajapidamistes kasutatud energiatoodete energia summaga teradžaulides.

Üleminekunäitajad – elemendid, mis selgitavad erinevust energia arvepidamise ja energiabilansi vahel. Põhinevad kogu rahvamajandusel (ei ole jagatud majandusharude kaupa), kusjuures residentsuse printsiibil näitaja arvutatakse territooriumipõhiseks ümber järgmiselt: residendist üksuste energia kogutarbimine – välismaal asuvate residendist üksuste energiatarbimine + territooriumil viibivate mitteresidentide energiatarbimine + statistilised erinevused = sisemaine energia kogutarbimine (territooriumipõhine).

Näitajad on järgmised:

- residendist üksuste energia kogutarbimine – kõigi residendist üksuste summaarne tegelik energiatarbimine nii energeetilisel kui ka mitteenergeetilisel otstarbel;

- välismaal asuvate residendist üksuste energiatarbimine – nii ettevõtete kui ka kodumajapidamiste väljaspool Eesti territooriumit tarbitud energia;

- välismaal tegutsevad kodumaised kalalaevad – rahvusvahelistes vetes tegutsevate residendist üksuste kalalaevade kütusekasutus. Hõlmab nii Eesti kui ka välisriikide sadamates tarnitud kütust;

- residendist üksuste opereeritud maanteetransport välismaal – residendist üksuste (nii ettevõtete kui ka kodumajapidamiste) väljaspool Eesti territooriumit maanteetranspordis kasutatud kütus;

- residendist üksuste opereeritud veetransport välismaal – rahvusvahelistes vetes tegutsevate residendist üksuste laevade kütusekasutus. Hõlmab nii Eesti kui ka välisriikide sadamates tarnitud kütust;

- residendist üksuste opereeritud õhutransport välismaal – Eesti lennukite rahvusvahelistel lendudel kasutatud kütus;

- Eesti territooriumil viibivate mitteresidentide energiatarbimine – mitteresidentide energiatarbimine Eesti territooriumil. Kütusekogus, mis on esitatud energiastatistikas kategooria „Merelaevade punkerdamine“ all, ei sisaldu territoriaalsuse printsiibil arvutatud võtmenäitajas – sisemaises energia kogutarbimises –, seega ei sisaldu see ka mitteresidentide ostetud kütusekoguste üleminekunäitajates;

- Eesti territooriumil viibivate mitteresidentide opereeritud maanteetransport – mitteresidentide Eesti territooriumil ostetud ja maanteetranspordis kasutatud kütus;

- Eesti territooriumil viibivate mitteresidentide opereeritud veetransport – mitteresidentide Eesti territooriumil ostetud laevakütus. Ei sisalda kütusekogust, mis on esitatud energiastatistikas kategooria „Merelaevade punkerdamine“ all.

- Eesti territooriumil viibivate mitteresidentide opereeritud õhutransport – mitteresidentide Eesti territooriumil ostetud õhutranspordikütus;

- statistilised erinevused;

- energiavood, mis puuduvad energiastatistikast, aga on füüsiliste voogude energiaarvepidamises;

- sisemaine energia kogutarbimine (territooriumipõhine) – Eurostatis riikide esitatud energiastatistika ja Eurostati metoodika alusel arvestatud ja avaldatud energia kogutarbimine.

Energia tootjad ja tarbijad

Energia tootjad ja tarbijad

FREIM

Ei ole rakendatav

Kogu Eesti

2014–...

Ei ole rakendatav

Teradžaul (TJ)

Aasta

OTSEKOHALDUVAD ÕIGUSAKTID

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 691/2011, 6. juuli 2011, Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamise kohta (EMPs kohaldatav tekst)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 538/2014, 16. aprill 2014, millega muudetakse määrust (EL) nr 691/2011 Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamise kohta (EMPs kohaldatav tekst)

MUUD ÕIGUSAKTID

Puuduvad

MUUD KOKKULEPPED

Puuduvad

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 32, 34, 35 ja 38 sätestatud nõuetest.

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 34 ja 35 sätestatud nõuetest.

Konfidentsiaalsete andmete käitlemise põhimõtted on leitavad siit.

Statistika avaldamise aegadest teavitab avaldamiskalender, mis on tarbijale kättesaadav veebilehel. Iga aasta 1. oktoobril avaldatakse avaldamiskalendris järgmise aasta statistika andmebaasi, pressiteadete, IMFi põhinäitajate ja väljaannete avaldamise ajad (väljaannete puhul ilmumiskuu).

Kalender

Kõigile tarbijatele on tagatud võrdne ligipääs riiklikule statistikale: riikliku statistika avaldamise ajad teatatakse ette ja ühelegi tarbijakategooriale (sh Eurostat, valitsusasutused ja massimeedia) ei võimaldata riiklikule statistikale juurdepääsu enne teisi kasutajaid. Riikliku statistika esmaavaldamise koht on statistika andmebaas. Juhul kui avaldatakse ka pressiteade, ilmub see samal ajal andmete esmaavaldamisega andmebaasis. Avaldamiskalendris väljakuulutatud kuupäeval on riiklik statistika veebilehel kättesaadav kell 8.00.

Aasta

Ei avaldata

Ei avaldata

Andmed avaldatakse statistika andmebaasis https://andmed.stat.ee/et/stat valdkonna „Keskkond / Keskkonnaarvepidamine / Energia arvepidamine“ tabelites:

KK11: Füüsilise energiavoo pakkumine ja kasutamine

KK12: Energia võtmenäitajad

KK13: Energiabilansi ja energia arvepidamise üleminekutabel

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 33, 34, 35, 36 ja 38 sätestatud nõuetest. Üksikandmete kättesaadavust ja anonümiseerimist reguleerib Statistikaameti konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel edastamise kord.

Edastatakse Eurostatile

Draft Eurostat manual for Physical Energy Flow Accounts

Puuduvad

Statistikaametis on protsesside ja toodete kvaliteedi tagamiseks rakendatud EFQMi täiuslikkusmudelit ja Euroopa statistika tegevusjuhist ning sellega seotud Euroopa statistikasüsteemi kvaliteedi tagamise raamistikku ESS QAF. Samuti lähtutakse riikliku statistika seaduse § 7 „Riikliku statistika tegemise põhimõtted ja kvaliteedikriteeriumid“ nõuetest.

Mikrotasandi andmete kvaliteet loetakse rahuldavaks.

Keskkonnaministeerium,

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Alates 1996. aastast korraldab Statistikaamet maine ja tarbijarahulolu uuringuid. Kõik tulemused on kättesaadavad Statistikaameti kodulehel rubriigis Tarbijauuringud.

Andmete täielikkus tagatakse energia arvepidamise metoodika rakendamisega.

Üldine täpsus tagatakse energia arvepidamise metoodika rakendamisega.

Ei ole rakendatav

Ei mõõdeta

Andmed avaldatakse 630 päeva pärast aruandeaasta lõppu (T + 630).

Andmed on avaldatud avaldamiskalendris väljakuulutatud ajal.

Füüsiliste energiavoogude konto andmed on rahvusvaheliselt võrreldavad, sest need on koostatud keskkonnamajanduse raamatupidamise süsteemi keskraamistiku raamatupidamisstruktuuri ja põhimõtete järgi. Keskkonnamajanduse raamatupidamise süsteem (SEEA-CF – The System of Environmental-Economic Accounting Central Framework) sisaldab rahvusvaheliselt kokkulepitud standardkontseptsioone, määratlusi, klassifikatsioone, raamatupidamiseeskirju ja tabeleid, et koostada rahvusvaheliselt võrreldavat keskkonnastatistikat ja kirjeldada selle seoseid majandusega. SEEA raamistikus järgitakse samasugust raamatupidamisarvestust kui rahvamajanduse arvepidamise süsteemis (SNA – The System of National Accounts) ning kasutatakse keskkonna- ja majandusstatistika integreerimise hõlbustamiseks mõisteid, määratlusi ja klassifikaatoreid, mis on kooskõlas SNAga.

Andmed on ajaliselt võrreldavad, sest metoodika, põhiprintsiibid ning definitsioonid ja klassifikaatorid on jäänud ajas samaks.

Füüsiliste energiavoogude konto (PEFA – The Physical Energy Flow Accounts) pakub teavet energiavoogude kohta viisil, mis on täielikult kooskõlas rahvamajanduse arvepidamise kontseptsiooni, põhimõtete ja klassifikaatoritega. Üks peamisi PEFA omadusi on sidusus ja kokku sobivus rahvamajanduse arvepidamise tarne- ja kasutamistabelitega. PEFA ja õhuemisioonide arvepidamise (AEA – The Air Emission Accounts) sidusus on tagatud sellega, et need kasutavad tootmistegevuse jaoks täpselt sama tegevusalade piiritlust (klassifikaatori NACE Rev. 2 (Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator 2008 (EMTAK 2008) tegevusalasid). Samas ebakõlad on samuti võimalikud. Näiteks rahvamajanduse arvepidamise pakkumise ja kasutamise tabelites ei registreerita osa asutusesiseseid energiavoogusid, mida võib füüsilistes kogustes teha PEFA. PEFA ja rahvamajanduse arvepidamise tarnetabelite read pole võrreldavad, sest energiatoodete klassifikatsioon PEFAs põhineb standardsel rahvusvahelisel energiatoodete klassifikatsioonil (SIEC – the International Standard Classification of Energy Products) ja on detailsem kui rahvamajanduse arvepidamise tarnekasutuse tabelites, kus kasutatakse CPA (Statistical Classification of Products by Activity in the European Economic Community) klassifikaatorit. Kuigi energiastatistika on PEFA sisendiks, seisneb nende kahe arvepidamise peamine erinevus residentsuse printsiibis: kui energiastatistika lähtub geograafilisest piirkonnast, siis PEFA järgib residentsuse printsiipi sarnaselt rahvamajanduse ja keskkonna arvepidamisega.

Füüsiliste energiavoogude konto väljundite omavahelise sidususe tagab statistikatöö selge raamistik (juhendid andmete koostamiseks).

Andmete revisjoni põhimõtted ja parandustest teavitamine on kirjeldatud Statistikaameti kodulehel rubriigis Riikliku statistika levitamise põhimõtted.

Avaldatud andmeid võidakse revideerida metoodika täiustamisel, vigade ilmnemisel, uue või parema info laekumisel.

Regulaarsed revisjonid toimuvad igal aastal vastavalt rahvamajanduse arvepidamise metoodikale.

UURINGUPÕHISED LÄHTEANDMED

Ei kasutata

ADMINISTRATIIVSED LÄHTEANDMED

Keskkonnaagentuurilt saadakse välisõhu saasteallikate infosüsteemi OSIS andmed. Õhuaruandlus toimub vastavalt keskkonnaministri määrusele nr 68 „Õhusaasteloa või keskkonnakompleksloa omaja välisõhu saastamisega seotud aastaaruande vorm ja esitamise kord“ (RT I, 22.12.2016, 6). Keskkonnaministeeriumilt saadakse Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi (ETS) andmed. Eesti Biogaasi Assotsiatsioonilt kasutatakse uudiskirju ja Eesti Energialt Eesti Põlevkivi Tööstuse Aastaraamatut.

LÄHTEANDMED TEISTEST STATISTIKATÖÖDEST

Kasutatakse statistikatööde 20205 „Energia tarbimine ja tootmine (kuu)“, 21408 „Pakkumise ja kasutamise tabelid“, 21403 „Turismi satelliitkonto“, 22303 „Kaupade väliskaubandus“ ja 20206 „Energia tarbimine ja tootmine (aasta)“ andmeid.

Aasta

Administratiivandmed saadakse e-posti ja kodulehekülgede kaudu.

Andmeid valideeritakse nii võrreldes eelmise aasta andmetega kui ka võrreldes andmeid energia statistikas, tootmisstatistikas, administratiivsetes andmebaasides (KAUR) ja rahvamajanduse arvepidamises olevate andmetega. Valideerib ka Eurostat.

Andmed koostatakse vastavalt rahvusvahelistele metoodilistele juhendmaterjalidele. Kasutatakse statistikatööde 20205 „Energia tarbimine ja tootmine (kuu)“, 21408 „Pakkumise ja kasutamise tabelid“, 21403 „Turismi satelliitkonto“, 22303 „Kaupade väliskaubandus“ ja 20206 „Energia tarbimine ja tootmine (aasta)“ andmeid.

Andmeid korrigeeritakse vastavalt muudatustele rahvamajanduse arvpidamise tabelites ja energia statistika andmetes.

Puuduvad