Lõimumine 2021

Statistikaamet

Rahvastiku- ja sotsiaalstatistika osakond

Eveli Voolens

Juhtivanalüütik

Tatari 51, 10134 Tallinn

eveli.voolens [at] stat.ee

625 9334

10/02/2023

10/02/2023

Üldhariduse omandamine õppekeele ja emakeele järgi, kutse- ja kõrghariduse omandamine emakeele järgi, kutseharidus emakeele järgi; vaesuse ja materiaalse ilmajäetuse määr; aasta ekvivalentnetosissetulek ja sissetuleku kvintiil; majanduslikult aktiivsed isikud; hõivatud isikud; mitteaktiivsed isikud; töötud ja mitteaktiivsed isikud toimetuleku järgi; töötuse määr; töötusperioodi kestus; põlisrahvastik ja välispäritolu rahvastik.

Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator (EHAK)

Ametite klassifikaator 2008 (AK 2008)

Riiklik ühtne hariduse liigitus 2011 (RÜHL 2011)

Eestikeelne ja muukeelne rahvastik / rahvastik põlisuse järgi

Bakalaureuseõpe – kõrghariduse esimese astme õpe, mille kestel üliõpilane täiendab oma üldharidusteadmisi, omandab eriala alusteadmisi ja -oskusi ning magistriõppeks ja töö alustamiseks vajalikke teadmisi ja oskusi. Sisseastumistingimus on keskharidus, sellega võrdsustatud kutseharidus või sellele vastav välisriigi kvalifikatsioon. Vastab tasemele ISCED-P 665.

Doktoriõpe – kõrghariduse kõrgeima astme õpe, mille kestel üliõpilane omandab iseseisvaks teadus-, arendus- või kutsealaseks loometööks vajalikud teadmised ja oskused. Doktoriõppe alustamise tingimus on magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon. Vastab tasemele ISCED-P 864.

Esimene põlvkond – Eestis alaliselt elavad inimesed, kes ise ja kelle vanemad on sündinud välismaal.

Gümnaasiumiaste – üldhariduskooli 10.–12. klass (1989. aastani 9.–11. klass). Vastab tasemele ISCED-P 344.

Integreeritud bakalaureuse- ja magistriõpe – bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppekavadel põhinev õpe, mis sisaldab nii alusõpet kui ka süvendatud spetsialiseerumisega õpet. Üheastmelised integreeritud õpped on arsti-, loomaarsti-, proviisori-, hambaarsti-, arhitekti-, ehitusinseneriõpe ning klassiõpetaja õpetajakoolitus. Proviisori-, arhitekti-, ehitusinseneriõppe ja klassiõpetaja õpetajakoolituse lõpetajale antakse magistrikraad. Arsti-, hambaarsti- ja loomaarstiõppe lõpetajale antakse vastavalt arstikraad, hambaarstikraad ja loomaarstikraad. Integreeritud bakalaureuse- ja magistriõppe lõpetamisel saadud kvalifikatsioon annab õiguse kandideerida doktoriõppesse. Sisseastumise eeldus on keskharidus või sellega võrdsustatud kutseharidus. Vastab tasemele ISCED-P 766.

Kolmas põlvkond – Eestis alaliselt elavad inimesed, kelle vanematest vähemalt üks on sündinud Eestis, aga kelle kõik vanavanemad on sündinud välismaal.

Magistriõpe – kõrghariduse teise astme õpe, mille kestel üliõpilane süvendab erialateadmisi ja -oskusi ning omandab iseseisvaks tööks ja doktoriõppeks vajalikke teadmisi ja oskusi. Sisseastumistingimus on bakalaureusekraad või sellega võrdsustatud haridustase. Vastab tasemele ISCED-P 767.

Põlisrahvastik – Eestis alaliselt elavad inimesed, kelle vähemalt üks vanematest ja vähemalt üks vanavanematest on sündinud Eestis.

Rakenduskõrgharidusõpe – kõrghariduse esimese astme õpe, mille kestel üliõpilane omandab kindlal kutsealal töötamiseks või magistriõppes edasiõppimiseks vajaliku pädevuse. Sisseastumistingimus on keskharidus või sellele vastav välisriigi kvalifikatsioon. Rakenduskõrgharidusõppe lõpetanul on õigus jätkata õpinguid magistriõppes õppeasutuse nõukogu kehtestatud tingimustel ja korras. Vastab tasemele ISCED-P 665.

Teine põlvkond – Eestis alaliselt elavad inimesed, kes ise on sündinud Eestis, aga kelle vanemad on sündinud välismaal.

Välispäritolu rahvastik – Eestis alaliselt elavad inimesed, kes ei kuulu põlisrahvastiku hulka. Välispäritolu rahvastik on omakorda jaotatud esimeseks, teiseks ja kolmandaks põlvkonnaks.

Isik

Kogu rahvastik; tööhõive näitajates 15 kuni 74-aastased isikud.

FREIM

Ei ole rakendatav

Kogu Eesti

Tööhõive andmed 2000‒…

Hariduse andmed 2014–…

Sissetulekute ja vaesuse andmed 2013–…

Rahvastiku andmed 2012–…

Ei ole rakendatav

Isikud – arv

Aasta

OTSEKOHALDUVAD ÕIGUSAKTID

Puuduvad

MUUD ÕIGUSAKTID

Võrdse kohtlemise seadus (lühend - VõrdKS)

MUUD KOKKULEPPED

Valdkondlik arengukava „Lõimuv Eesti 2020”

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 32, 34, 35 ja 38 sätestatud nõuetest.

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 34 ja 35 sätestatud nõuetest.

Konfidentsiaalsete andmete käitlemise põhimõtted on leitavad siit.

Statistika avaldamise aegadest teavitab avaldamiskalender, mis on tarbijale kättesaadav veebilehel. Iga aasta 1. oktoobril avaldatakse avaldamiskalendris järgmise aasta statistika andmebaasi, pressiteadete, IMFi põhinäitajate ja väljaannete avaldamise ajad (väljaannete puhul ilmumiskuu).

Kalender

Kõigile tarbijatele on tagatud võrdne ligipääs riiklikule statistikale: riikliku statistika avaldamise ajad teatatakse ette ja ühelegi tarbijakategooriale (sh Eurostat, valitsusasutused ja massimeedia) ei võimaldata riiklikule statistikale juurdepääsu enne teisi kasutajaid. Riikliku statistika esmaavaldamise koht on statistika andmebaas. Juhul kui avaldatakse ka pressiteade, ilmub see samal ajal andmete esmaavaldamisega andmebaasis. Avaldamiskalendris väljakuulutatud kuupäeval on riiklik statistika veebilehel kättesaadav kell 8.00.

Aasta

Ei avaldata

Ei avaldata

Andmed avaldatakse statistika andmebaasis https://andmed.stat.ee/et/stat valdkonna „Eri valdkondade statistika / Lõimumine“ kõigis tabelites.

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 33, 34, 35, 36 ja 38 sätestatud nõuetest. Üksikandmete kättesaadavust ja anonümiseerimist reguleerib Statistikaameti konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel edastamise kord.

Ei kasutata

Eesti sotsiaaluuring. Metoodikakogumik (2010)

Puuduvad

Statistikaametis on protsesside ja toodete kvaliteedi tagamiseks rakendatud EFQMi täiuslikkusmudelit ja Euroopa statistika tegevusjuhist ning sellega seotud Euroopa statistikasüsteemi kvaliteedi tagamise raamistikku ESS QAF. Samuti lähtutakse riikliku statistika seaduse § 7 „Riikliku statistika tegemise põhimõtted ja kvaliteedikriteeriumid“ nõuetest.

Statistikaametis tehakse statistikatöid rahvusvahelise mudeli põhiselt (Generic Statistical Business Process Model – GSBPM). Statistikatööde lõppetapp on GSBPMi järgi üldine hindamine, milleks vajalikku teavet toodetakse igas etapis või alamprotsessis ning see võib esineda mitmel kujul, nt tagasiside kasutajatelt, protsessiga seotud metaandmed, tootmismõõdikud ja töötajate soovitused/nõuanded. Selle teabe põhjal koostatakse hindamisaruanne, mis toob välja kõik statistikatöö versiooniga seotud kvaliteediprobleemid ja annab sisendi parendustegevusteks.

Kultuuriministeerium

Alates 1996. aastast korraldab Statistikaamet maine ja tarbijarahulolu uuringuid. Kõik tulemused on kättesaadavad Statistikaameti kodulehel rubriigis Tarbijauuringud.

Andmed vastavad nõuetele.

Uuringu liik ja andmekogumismeetodid tagavad piisava kaetuse ja ajakohasuse.

Ei ole rakendatav

Ei mõõdeta

Hariduse andmed avaldatakse aasta lõpus eelmise õppeaasta kohta.

Rahvastiku andmed avaldatakse aasta lõpus aasta alguse rahvastiku kohta.

Tööturu andmed avaldatakse veebruaris eelmise aasta kohta.

Andmed on avaldatud avaldamiskalendris väljakuulutatud ajal.

Andmeid avaldatakse maakonniti. Aastate 2012‒2016 andmed on avaldatud enne haldusreformi kehtinud haldusjaotuse järgi ja alates 2017. aastast pärast haldusreformi tekkinud maakonnapiiride järgi.

Andmeid avaldatakse alates 2012. aasta 1. jaanuarist. Aegrea ulatuses ei ole metoodika muutunud, kuid andmete täielikkus on aja jooksul paranenud.

Põlisrahvastiku ja välispäritolu rahvastiku andmed on sidusad 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse andmetega, kuid tulemused ei ole päris samad. Lõimumisstatistika tegemisel on kasutatud rohkem allikaid ja andmete täielikkus on parem.

Eesti töötuse mõõtmisel on kolm andmeallikat: Statistikaameti tööjõu-uuring, Eurostati harmoneeritud töötuse statistika ja Töötukassa registreeritud töötuse andmed. Andmete kogumise metoodika ja avaldamise sagedus on nende andmeallikate puhul erinev. Täpsemalt kogumikus „Eesti tööjõu-uuring. Metoodika“, peatükk 6.1. (https://www.stat.ee/metoodika).

Hariduse statistika võrdlemisel teistest allikatest pärit andmetega tuleb arvestada metoodiliste erinevustega.

Andmed on omavahel sidusad, v.a põlisuse korral, kus sidusust ei ole võimalik hinnata.

Andmete revisjoni põhimõtted ja parandustest teavitamine on kirjeldatud Statistikaameti kodulehel rubriigis Riikliku statistika levitamise põhimõtted.

Ei ole rakendatav

UURINGUPÕHISED LÄHTEANDMED

Ei kasutata

ADMINISTRATIIVSED LÄHTEANDMED

Haridus- ja Teadusministeeriumi Eesti Hariduse Infosüsteemist (EHIS) saadakse andmed üld-, kutse- ja kõrgharidusasutustes vastuvõetute ja õppijate, õpingud lõpetanute ja katkestanute ning õpingute kordajate kohta.

LÄHTEANDMED TEISTEST STATISTIKATÖÖDEST

Kasutatakse statistikatööde 40701 „Tööjõu-uuring“ ja 30101 „Rahvastik“ andmeid.

Aasta

Administratiivandmed saadakse Eesti Hariduse Infosüsteemist (EHIS) andmepilve kaudu.

Andmeid võrreldakse eelnenud perioodide andmetega.

Puuduvate või ebausaldusväärsete andmete korral kasutatakse hinnangute imputeerimist vastavalt eeskirjadele.

Arvutatakse muutujad ja statistilised üksused, mida otseselt ei kogutud, kuid mida on vaja väljundi tootmiseks. Uute muutujate arvutamiseks rakendatakse aritmeetilisi teisendusi muutujatele, mis on juba olemas. See võib toimuda mitu korda, tuletatud muutuja võib põhineda omakorda varem tuletatud uutel muutujatel.

Üksikandmed agregeeritakse analüüsiks vajalikule astmele. Siia kuulub andmete summeerimine vastavalt klassifikaatorile, erinevate statistiliste mõõdikute arvutamine.

Kogutud andmed teisendatakse statistiliseks väljundiks. See sisaldab lisanäitajate arvutamist.

Ei korrigeerita

Puuduvad