Sotsiaalne tõrjutus – Laekeni indikaatorid 2013

Statistikaamet

Rahvastiku- ja sotsiaalstatistika osakond

Tatjana Portnova

Juhtivanalüütik

Narva mnt 20, 51009 Tartu

tatjana.portnova [at] stat.ee

6 258 485

10/02/2023

10/02/2023

Sotsiaalse tõrjutuse näitajad – Laekeni indikaatorid:

Suhtelise vaesuse määr vanuserühma, soo, hõiveseisundi, leibkonna tüübi, eluruumi omandivormi, töö intensiivsuse, haridustaseme ja elukoha järgi; leibkonnaliikme aasta ekvivalentnetosissetulek ja suhtelise vaesuse piir

Leibkonnaliikmete sissetuleku ebavõrdsuse näitajad, sh rahvuse ja kodakondsuse järgi: kvintiilide suhte kordaja, Gini koefitsient

Suhtelise vaesuse süvik vanuserühma, soo, rahvuse ja kodakondsuse järgi; suhtelise vaesuse määr vaesuse piiri, soo, rahvuse ja kodakondsuse järgi; ajas ankurdatud vaesuse määr vanuserühma, soo, rahvuse ja kodakondsuse järgi; suhtelise vaesuse määr enne sotsiaalseid siirdeid vanuserühma, soo, rahvuse ja kodakondsuse järgi

Vähemalt 16-aastaste arstiabi kättesaadavus arstiabi liigi ja ekvivalentsissetuleku, vanuserühma, sotsiaalmajandusliku seisundi ja elukoha järgi

Pikaajalise töötuse määr, elanike osatähtsus mittetöötavates leibkondades, 18–24-aastased esimese või madalama haridustasemega noored

Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator (EHAK)

Leibkonnad

Absoluutse vaesuse määr – isikute osakaal, kelle ekvivalentnetosissetulek on absoluutse vaesuse piirist madalam.

Absoluutse vaesuse määr enne sotsiaalseid siirdeid – absoluutse vaesuse määr, kui leibkonna sissetulekute hulka ei arvata riiklikke ja kohalike omavalitsuste makstavaid sotsiaaltoetusi. Arvutatakse kahte moodi – lugedes pensionid siirete osaks ja jättes need sissetulekute hulka arvestamata või lugedes pensionid leibkonna sissetulekute hulka nagu palga.

Absoluutse vaesuse piir – alates 2004. aastast sama, mis arvestuslik elatusmiinimum. Aastail 1997–2003 määras näitajat Tü uurimisrühm, kes hindas absoluutse vaesuse piiri, tuginedes leibkondade tarbimise kohta kogutud andmetele ja arvestades inimese miinimumvajadusi.

Absoluutse vaesuse süvik – absoluutses vaesuses olevate isikute mediaansissetuleku kaugus vaesuse piirist protsentides.

Ajas ankurdatud vaesuse määr – isikute osakaal, kelle aasta ekvivalentnetosissetulek on väiksem kui inflatsiooni võrra korrigeeritud kolme aasta tagune suhtelise vaesuse piir.

Arvestuslik elatusmiinimum – elatusvahendite väikseim kogus, mis katab inimese igapäevased vajadused. Elatusmiinimum koosneb arvestuslikust minimaalsest toidukorvist (v.a alkohol ja tubakas) ja individuaalsetest muudest kulutustest (k.a eluasemekulutused).

Arvestuslik minimaalne toidukorv – toiduained, millega kaetakse inimese igapäevane toidu ning mineraalainete ja vitamiinide vajadus, nii et ei tekiks tervisehäireid. Arvestusliku minimaalse toidukorvi kalorsus on 2400 kcal ööpäevas.

Ekvivalentsissetulek – leibkonna sissetulek, mis on jagatud leibkonnaliikmete tarbimiskaalude summaga.

Esimese taseme haridus või madalam haridus – alghariduseta; algharidus, põhiharidus, kutseharidus põhihariduseta noortele.

Esimese taseme või madalama haridusega õpinguid mittejätkavad noored – 18–24-aastane isik, kellel on põhiharidus või madalam haridus ja kes ei omanda tasemeharidust ega osale koolituses.

Gini koefitsient – ekvivalentnetosissetuleku taseme järgi reastatud rahvastiku kumulatiivse osatähtsuse ja nende kumulatiivse ekvivalentnetosissetuleku seos. Gini koefitsiendi väärtus jääb nulli ja ühe vahele. Mida lähemal nullile, seda võrdsem on sissetulekute jaotus riigis, mida lähemal ühele, seda ebavõrdsem.

Hõivesisund – hõiveseisund, mis iseloomustas isikut aastas enam kui kuuel kuul.

Ilmajäetuse määr – näitab nende isikute osatähtsust, kes ei saa endale võimaldada vähemalt viit komponenti 13-st: 1) üüri- ja kommunaalkulude tasumist, 2) kodu piisavalt soojana hoidmist, 3) ettenägematuid kulutusi, 4) üle päeva liha, kala või nendega samaväärseid valke sisaldava toidu söömist, 5) nädalast puhkust kodust eemal, 6) autot, 7) kulunud või kahjustatud mööbli väljavahetamist, 8) kulunud riiete asendamist uutega, 9) vähemalt kaht paari heas seisukorras ja meie kliimas sobilikke välisjalanõusid, 10) kas või väikese summa kulutamist enda peale igal nädalal, 11) regulaarselt mõnes tasulises vaba aja tegevuses osalemist, 12) vähemalt kord kuus sõprade või sugulastega kokku saamist, et koos süüa-juua või 13) vajadusel isiklikul otstarbel kodus interneti kasutamist. Komponentide 8–13 kohta küsitakse Eesti sotsiaaluuringus nende isikute käest, kes on vähemalt 16-aastased. Seetõttu on nende komponentide ilmajäetuse arvutamisel laste kohta arvestatud sellega, et vähemalt pooltel leibkonna liikmetel (vähemalt 16-aastased) oleks ilmajäetus neis komponentides.

Kahe lapsega paar – leibkond, kuhu kuulub kaks täiskasvanut ja kaks sõltuvat last.

Kolmanda taseme haridus – keskeriharidus keskhariduse baasil, kõrgharidus, magistri- ja doktorikraad.

Kvintiilide suhte kordaja – kõrgeimasse kvintiili kuuluvate isikute summaarse aasta ekvivalentnetosissetuleku ja madalaimasse kvintiili kuuluvate isikute summaarse aasta ekvivalentnetosissetuleku jagatis.

Kõrgeim kvintiil – viiendik kõrgeimat ekvivalentsissetulekut saav elanikkonna osa.

Laste ilmajäetuse määr – näitab nende kuni 16-aastaste laste osatähtsust, kelle leibkonnast vähemalt pooled isikud (vähemalt 16-aastased) ei saa endale võimaldada viite komponenti 13-st (kusjuures nendest viiest komponendist vähemalt kolm peavad olema 1.–7. komponendi seast): 1) üüri- ja kommunaalkulude tasumist, 2) kodu piisavalt soojana hoidmist, 3) ettenägematuid kulutusi, 4) üle päeva liha, kala või nendega samaväärseid valke sisaldava toidu söömist, 5) nädalast puhkust kodust eemal, 6) autot, 7) kulunud või kahjustatud mööbli väljavahetamist, 8) kulunud riiete asendamist uutega, 9) vähemalt kaht paari heas seisukorras ja meie kliimasse sobilikke välisjalanõusid, 10) kas või väikese summa kulutamist enda peale igal nädalal, 11) regulaarselt mõnes tasulises vabaaja tegevuses osalemist, 12) vähemalt kord kuus sõprade või sugulastega kokku saamist, et koos süüa-juua või 13) vajadusel isiklikul otstarbel kodus interneti kasutamist. Komponentide 8–13 kohta küsitakse Eesti sotsiaaluuringus isikute käest, kes on vähemalt 16-aastased. Seetõttu on nende komponentide ilmajäetuse arvutamisel laste kohta arvestatud sellega, et vähemalt pooltel leibkonna liikmetel (vähemalt 16-aastased) oleks ilmajäetus neis komponentides.

Lastega leibkond – leibkond, kus on vähemalt üks sõltuv laps.

Lasteta alla 65-aastaste paar – kaheliikmeline leibkond, mille mõlemad liikmed on alla 65-aastased.

Lasteta leibkond – leibkond, kus ei ole ühtegi sõltuvat last.

Lasteta paar, vähemalt üks üle 64-aastane – kaheliikmeline leibkond, kus vähemalt üks liige on üle 64-aastane.

Leibkond – ühises põhieluruumis (ühisel aadressil) elavate isikute rühm, kes kasutab ühiseid raha- ja/või toiduressursse ja kelle liikmed ka ise tunnistavad end ühes leibkonnas olevaks. Leibkonna võib moodustada ka üksi elav isik.

Linnaline ja väikelinnaline asustuspiirkond – asulad, kus suurem osa elanikest elavad piirkondades, kus rahvastiku tihedus on suurem, kui 200 inimest km²-l ja rahvaarv sellise tihedusega klastris on suurem, kui 5000 inimest.

Maaline asustuspiirkond – rahvastiku tihedus on väiksem, kui 200 inimest km² või kui tihedama asustusega piirkondade rahvaarv jäi alla 5000 elaniku.

Madalaim kvintiil – viiendik madalaimat ekvivalentsissetulekut saav elanikkonna osa.

Materiaalse ilmajäetuse – määr näitab isikute osatähtsust, kes ei saa endale võimaldada vähemalt kolme komponenti üheksast: 1) üüri- ja kommunaalkulude tasumist, 2) kodu piisavalt soojana hoidmist, 3) ettenägematuid kulutusi, 4) üle päeva liha, kala või nendega samaväärseid valke sisaldava toidu söömist, 5) nädalast puhkust kodust eemal, 6) autot, 7) pesumasinat, 8) värvitelerit või 9) telefoni. Alates 2019. aastast on materiaalse ja süva materiaalse ilmajäetuse mõistete asemel kasutusel mõiste ilmajäetus.

Netosissetulek – palgatöö eest ja individuaalsest töisest tegevusest saadud sissetuleku, omanditulu, sotsiaalsete siirete, teistelt leibkondadelt saadud regulaarsete rahaliste maksete ja enammakstud tulumaksu tagastuse summa, kust on maha arvatud leibkonna tehtud regulaarsed rahalised maksed teistele leibkondadele, varalt tasutud maksud ja tulumaksu juurdemaksed.

Pikaajalise töötuse määr – aasta või kauem tööta olnud töötute osakaal tööjõus.

Püsiva absoluutse vaesuse määr – nende isikute osatähtsus, kelle ekvivalentnetosissetulek oli absoluutse vaesuse piirist madalam vaadeldud aastal ja vähemalt kahel eelnenud kolmest aastast. Absoluutse vaesuse piir on arvestuslik.

Püsiva suhtelise vaesuse määr – nende isikute osatähtsus, kelle ekvivalentnetosissetulek oli suhtelise vaesuse piirist madalam vaadeldud aastal ja vähemalt kahel eelnenud kolmest aastast. Suhtelise vaesuse piir on 60%.

Siirded – kollektiivsete sotsiaalkaitse skeemide, riigi või kohaliku omavalitsuse poolt leibkonnale makstud hüvitised, mille eesmärk on leevendada mitmesuguseid riske.

Suhtelise vaesuse määr – isikute osakaal, kelle ekvivalentnetosissetulek on suhtelise vaesuse piirist madalam.

Suhtelise vaesuse määr enne sotsiaalseid siirdeid – suhtelise vaesuse määr, kui leibkonna sissetulekute hulka ei arvata riiklikke ja kohalike omavalitsuste makstavaid sotsiaaltoetusi. Arvutatakse kahte moodi – lugedes pensionid siirete osaks ja jättes need sissetulekute hulka arvestamata või lugedes pensionid leibkonna sissetulekute hulka nagu palga.

Suhtelise vaesuse piir – 60% leibkonnaliikmete aasta ekvivalentnetosissetuleku mediaanist.

Suhtelise vaesuse süvik – suhtelises vaesuses olevate isikute mediaansissetuleku kaugus vaesuse piirist protsentides.

Sõltuv laps – 0–17-aastane leibkonnaliige (uuringuaasta 1. jaanuari seisuga), samuti 18–24-aastane leibkonnaliige, kes elab vähemalt ühe vanemaga ning kelle peamine sotsiaalne seisund on mitteaktiivne.

Sügava materiaalse ilmajäetuse määr – näitab isikute osatähtsust, kes ei saa endale võimaldada vähemalt nelja komponenti üheksast: 1) üüri- ja kommunaalkulude tasumist, 2) kodu piisavalt soojana hoidmist, 3) ettenägematuid kulutusi, 4) üle päeva liha, kala või nendega samaväärseid valke sisaldava toidu söömist, 5) nädalast puhkust kodust eemal, 6) autot, 7) pesumasinat, 8) värvitelerit või 9) telefoni. Alates 2019. aastast on materiaalse ja sügava materiaalse ilmajäetuse mõistete asemel kasutusel mõiste ilmajäetus.

Tarbimiskaal – leibkonnaliikmele sõltuvalt tema vanusest määratud kaal, mis võtab arvesse leibkonna ühist tarbimist.

Teise taseme haridus – kutseõpe põhihariduse baasil, üldkeskharidus, kutsekeskharidus põhihariduse baasil, keskeriharidus põhihariduse baasil, kutsekeskharidus keskhariduse baasil.

Täiskasvanu – 18-aastane või vanem leibkonnaliige (uuringuaasta 1. jaanuari seisuga), kes ei ole sõltuv laps.

Täiskasvanu ja laps(ed) – ühe täiskasvanu ja vähemalt ühe sõltuva lapsega leibkond.

Tööintensiivsus leibkonnas – leibkonna tööealiste (59-aastaste ja nooremate) liikmete poolt sissetuleku viiteperioodil töötatud kuude arv suhestatuna kuude arvu, mida leibkonnal oli maksimaalselt võimalik töötamisele kulutada. Näitaja varieerub nullist (ükski tööealine liige ei töötanud) kuni üheni (kõik tööealised liikmed töötasid kogu sissetuleku viiteperioodi jooksul). Tööealiseks liikmeks ei loeta sõltuvaid lapsi.

Väga pikaajalise töötuse määr – kaks aastat või kauem tööta olnud töötute osakaal tööjõus.

Vähemalt kolme lapsega paar – leibkond, kuhu kuulub kaks täiskasvanut ja vähemalt kolm sõltuvat last.

Ühe lapsega paar – leibkond, kuhu kuulub kaks täiskasvanut ja üks sõltuv laps.

Üksik 65-aastane ja vanem – üheliikmeline leibkond, mille liige on vähemalt 65-aastane.

Üksik alla 65-aastane – üheliikmeline leibkond, mille liige on alla 65-aastane.

Isik

Leibkond

Eestis alaliselt elavad vähemalt 15-aastased ja nende leibkonnaliikmed, v.a institutsioonides (lastekodud, hooldekodud, kloostrid jms) elavad isikud

FREIM

Rahva ja eluruumide loenduse (2011) ja rahvastikuregistri alusel loodud Eesti alaliste elanike loend

Kogu eesti

Piirkonnad (Põhja-Eesti, Kesk-Eesti, Kirde-Eesti, Lääne-Eesti, Lõuna-Eesti)

Maakonnad

Linnalised asulad, maa-asulad

1997–…

Ei ole rakendatav

Suhtelise vaesuse määr, suhtelise vaesuse süvik, ajas ankurdatud suhtelise vaesuse määr, pikaajalise töötuse määr, elanike osatähtsus mittetöötavates leibkondades, 18–24-aastased esimese või madalama haridustasemega õpinguid mittejätkavad noored, halva või väga halva tervisega isikute osatähtsus, pikaajaliste töötute osatähtsus töötute hulgas, väga pikaajalise töötuse määr, vähemalt 25-aastaste esimese või madalama haridustasemega isikute osatähtsus – %

Leibkonnaliikme ekvivalentnetosissetulek – euro

Oodatav eluiga sünnimomendil – aasta

Aasta

OTSEKOHALDUVAD ÕIGUSAKTID

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/1700, 10. oktoober 2019, millega luuakse valimitena kogutud individuaalsetel andmetel põhineva üksikisikuid ja leibkondi käsitleva Euroopa statistika ühtne raamistik ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EÜ) nr 808/2004, (EÜ) nr 452/2008 ja (EÜ) nr 1338/2008 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1177/2003 ja nõukogu määrus (EÜ) nr 577/98 (EMPs kohaldatav tekst)

MUUD ÕIGUSAKTID

Puuduvad

MUUD KOKKULEPPED

Puuduvad

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 32, 34, 35 ja 38 sätestatud nõuetest.

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 34 ja 35 sätestatud nõuetest.

Konfidentsiaalsete andmete käitlemise põhimõtted on leitavad siit.

Statistika avaldamise aegadest teavitab avaldamiskalender, mis on tarbijale kättesaadav veebilehel. Iga aasta 1. oktoobril avaldatakse avaldamiskalendris järgmise aasta statistika andmebaasi, pressiteadete, IMFi põhinäitajate ja väljaannete avaldamise ajad (väljaannete puhul ilmumiskuu).

Kalender

Kõigile tarbijatele on tagatud võrdne ligipääs riiklikule statistikale: riikliku statistika avaldamise ajad teatatakse ette ja ühelegi tarbijakategooriale (sh Eurostat, valitsusasutused ja massimeedia) ei võimaldata riiklikule statistikale juurdepääsu enne teisi kasutajaid. Riikliku statistika esmaavaldamise koht on statistika andmebaas. Juhul kui avaldatakse ka pressiteade, ilmub see samal ajal andmete esmaavaldamisega andmebaasis. Avaldamiskalendris väljakuulutatud kuupäeval on riiklik statistika veebilehel kättesaadav kell 8.00.

Aasta

Pressiteade aasta lõpus. Pressiteatega saab tutvuda Statistikaameti kodulehel rubriigis Uudised.

Ei avaldata

Andmed avaldatakse statistika andmebaasis https://andmed.stat.ee/et/stat valdkonna „Sotsiaalelu / Sotsiaalne tõrjutus ja vaesus / Vaesus ja ebavõrdsus“ tabelites LES01–LES13, LES 19–LES30, LES39 ja LES51.

Tabelite LES09, LES11, LES17, LES18 ja LES39 lähteandmed on pärit tööjõu-uuringust, ülejäänud tabelite lähteandmed Eesti sotsiaaluuringust.

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 33, 34, 35, 36 ja 38 sätestatud nõuetest. Üksikandmete kättesaadavust ja anonümiseerimist reguleerib Statistikaameti konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel edastamise kord.

Andmed on sisendiks statistikatööle 50101 „Piirkondlik areng“.

Eesti sotsiaaluuring. Metoodikakogumik (2010)

Eurostatile saadetud kvaliteediaruanne asub CIRCABC kodulehel.

Statistikaametis on protsesside ja toodete kvaliteedi tagamiseks rakendatud EFQMi täiuslikkusmudelit ja Euroopa statistika tegevusjuhist ning sellega seotud Euroopa statistikasüsteemi kvaliteedi tagamise raamistikku ESS QAF. Samuti lähtutakse riikliku statistika seaduse § 7 „Riikliku statistika tegemise põhimõtted ja kvaliteedikriteeriumid“ nõuetest.

Statistikaametis tehakse statistikatöid rahvusvahelise mudeli põhiselt (Generic Statistical Business Process Model – GSBPM). Statistikatööde lõppetapp on GSBPMi järgi üldine hindamine, milleks vajalikku teavet toodetakse igas etapis või alamprotsessis ning see võib esineda mitmel kujul, nt tagasiside kasutajatelt, protsessiga seotud metaandmed, tootmismõõdikud ja töötajate soovitused/nõuanded. Selle teabe põhjal koostatakse hindamisaruanne, mis toob välja kõik statistikatöö versiooniga seotud kvaliteediprobleemid ja annab sisendi parendustegevusteks.

Sotsiaalministeerium

Alates 1996. aastast korraldab Statistikaamet maine ja tarbijarahulolu uuringuid. Kõik tulemused on kättesaadavad Statistikaameti kodulehel rubriigis Tarbijauuringud.

Andmed on täielikud ja vastavad Euroopa Komisjoni määrustega nõutud andmekoosseisule.

Lähteandmete täpsust kontrollitakse andmeallikate metoodika usaldusväärsusele ja metoodilistest soovitustest kinnipidamisele antud hinnangu alusel.

Tõenäosuslikust valikust tuleneva vea suurus on hinnatud ning olulistemate näitajate valikuvead on avaldatud statistika andmebaasis.

Kuigi isikul on kohustus hoolitseda elukoha aadressi õigsuse eest rahvastikuregistris, esineb seal mõningast isikute ja leibkondade alakaetust. Eeldusel, et kõik isikud, kes elavad alaliselt Eestis, on rahvastikuregistris registreeritud ning arvestades ebatäpsete aadresside hulka rahvastikuregistris, on leibkondade alakaetuse määr kõige rohkem 1–1,5%.

Andmed avaldatakse 395 päeva pärast aruandeaasta lõppu (T + 395).

Andmed on avaldatud avaldamiskalendris väljakuulutatud ajal.

Andmed on võrreldavad teiste Euroopa Liidu riikide andmetega.

Eurostati avalikus andmebaasis on suhtelise vaesuse ja ebavõrdsuse näitajad avaldatud ühe võrra suurema aastanumbri all kui siin, kuna Eurostat lähtub uuringuaastast ja statistikaamet sissetuleku-aastast.

Andmed on ajaliselt võrreldavad.

Vaesuse ja ebavõrdsuse näitajate puhul tuleb arvestada, et 1997.–2003. ja 2004. aasta ning järgnevate aastate indikaatorid pole omavahel täiesti võrreldavad. Kui 1997.–2003. aasta näitajad on leitud leibkonna eelarve-uuringu (LEU) baasil, siis alates 2004. aastast on kasutatud sotsiaaluuringu (ESU) andmeid. Sotsiaaluuringut viiakse sama metoodika alusel läbi kõigis Euroopa Liidu (EL) riikides eesmärgiga koguda võrreldavaid andmeid EL riikide sissetuleku ja elamistingimuste kohta. Kahe andmeallika, ESU ja LEU, vahel on olulisi metoodilisi erinevusi, mistõttu võib 2004. ja edasiste aastate indikaatorites võrreldes varasemate aastatega esineda mõningaid muutusi. 2004.–2011. aasta andmete võrdlemisel hilisematega tuleb arvestada andmeallikate muutusega 2012. aastal, kui sissetuleku andmed on saadud osaliselt registritest. Statistika kasutajal on siinjuures oluline meeles pidada, et sellisel juhul on tegemist metoodilistest põhjustest tingitud katkestustega ning mitte järskude muutustega ühiskondlikes protsessides endis.

Statistika võrdlemisel teistest allikatest pärit andmetega tuleb arvestada metoodika, eriti kogumisinstrumendi erinevusi.

Andmete sisemise sidususe tagab ühtse metoodika kasutamine nii andmete kogumisel kui andmete agregeerimisel.

Andmete revisjoni põhimõtted ja parandustest teavitamine on kirjeldatud Statistikaameti kodulehel rubriigis Riikliku statistika levitamise põhimõtted.

Avaldatud andmeid võidakse revideerida metoodika täiustamisel, vigade ilmnemisel, uue või parema info laekumisel.

UURINGUPÕHISED LÄHTEANDMED

Ei kasutata

ADMINISTRATIIVSED LÄHTEANDMED

Alates 2012. aastast on andmed saadud osaliselt registritest (Maksu- ja Tolliamet, Töötukassa, Eesti Haigekassa, Sotsiaalkindlustusamet).

LÄHTEANDMED TEISTEST STATISTIKATÖÖDEST

Kasutatakse statistikatööde 30101 „Rahvastik“, 40003 „Sotsiaaluuring“ ja 40701 „Tööjõu-uuring“ andmeid.

Aasta

Maksu- ja Tolliametilt saadakse andmed FTP-serveri ja X-tee kaudu. Eesti Töötukassa, Sotsiaalkindlustusameti ja Eesti Haigekassa andmed saadakse FTP-serveri kaudu.

Enne andmete levitamist kontrollitakse nende sisemist sidusust.

Kogutud andmed teisendatakse statistiliseks väljundiks. See sisaldab lisanäitajate arvutamist.

Vaesuse, ebavõrdsuse ja materiaalse ilmajäetuse näitajad alates 2004. aastast, samuti madala haridusega rahvastiku osakaal ning terviseseisund sissetuleku järgi alates 2003. aastast on leitud sotsiaaluuringu (ESU) baasil. 1997.–2003. aasta vaesuse ja ebavõrdsuse näitajad on arvutatud leibkonna eelarve-uuringu (LEU) andmete põhjal. Alates 2012. aastast on vaesuse ja ebavõrdsuse näitajate aluseks olev netosissetulek lisaks sotsiaaluuringule osaliselt saadud registriandmetest (Maksu- ja Tolliamet, Töötukassa, Eesti Haigekassa, Sotsiaalkindlustusamet). Töötuse näitajad ning vara koolist lahkunute osakaal on leitud tööjõu-uuringu (ETU) andmetele tuginedes.

Ei korrigeerita

Puuduvad