Täiskasvanute koolitus (füüsiline isik) 2021

Statistikaamet

Rahvastiku- ja sotsiaalstatistika osakond

Kaire Raasik

Juhtivanalüütik

Narva mnt 20, 51009 Tartu

kaire.raasik [at] stat.ee

625 8483

17/12/2021

17/12/2021

Täiskasvanu hariduse omandamine soo, vanuserühma, emakeele, haridustaseme, piirkonna, elukoha, sotsiaalse seisundi, leibkonna netosissetuleku järgi

Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator (EHAK)

Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator 2008 (EMTAK 2008)

Ametite klassifikaator 2008 (AK 2008)

Riiklik ühtne hariduse liigitus 2011 (RÜHL 2011)

Rahvuste klassifikaator (RK)

Riikide ja territooriumide klassifikaator (RTK)

Keelte klassifikaator (KK)

Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK 2008) järgi kaetud sektorid:

D, E – Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine; veevarustus; kanalisatsioon; jäätme- ja saastekäitlus

S, T, U – Muud tegevusalad

Arvutikasutamisoskus baasteadmiste tasemel – oskus kasutada tekstitöötlus- ja tabelarvutusprogramme, kopeerida faili/kausta või muuta selle asukohta jms.

Arvutikasutamisoskus eksperditeadmiste tasemel – oskus kirjutada arvutiprogramme, lahendada tark- ja riistvara probleeme, kui arvuti ei tööta nii, nagu peaks jms.

Asjatundlikkus arvuti kasutamisel – oskus vormindada teksti, luua tabelarvutusprogrammide abil graafikuid, installeerida lihtsamaid seadmeid ja programme jms.

Emakeel – esimene keel, mida räägitakse varases lapsepõlves. Inimesel võib olla ka mitu emakeelt.

Hõivatu – isik, kes uuritaval perioodil

- töötas ja sai selle eest tasu palgatöötajana, ettevõtjana või vabakutselisena;

- töötas otsese tasuta pereettevõttes või oma talus;

- ajutiselt ei töötanud.

Iseseisev õppimine ehk teadlik enesetäiendamine – teadmiste ja oskuste teadlik täiendamine perekonnaringis, töökohal ja igapäevaelus. Siia kuulub pereliikmelt, sõbralt või kolleegilt õppimine, teadlik enesetäiendamine trükimaterjali, arvuti, meedia jms vahendusel, vaatamisväärsusi külastades giidilt info saamine ning õppimise eesmärgil raamatukogus ja õppekeskuses käimine. Mõeldud on vaid iseseisvat õppimist, mis ei ole seotud formaalharidussüsteemi õpingute või koolitustel osalemisega.

Koolitus – (täiendus)koolitus (nt tööturu-, vabaharidus- või töökoolitus), kursus, seminar, õpikoda, väljaõpe töökohal ja eratunnid.

Linnaline asula – linn, vallasisene linn ja alev.

Maa-asula – alevik ja küla.

Miinimumpalk – kuupalga alammäär (2016. aastal 430 eurot).

Primaarsektor – põllumajandus, jahindus, metsamajandus, kalandus.

Sekundaarsektor – mäetööstus, töötlev tööstus, elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus, ehitus.

Tasemeharidus – üld-, kutse- ja kõrgharidus. Riiklikel õppekavadel põhinev ja organisatsiooniliselt tagatud tasemeõpe, mille läbimisel saadakse lõputunnistus või diplom.

Tertsiaarsektor – kaubandus, teenindus jms.

Täiskasvanute hariduse omandamine – tasemehariduse (üld-, kutse- ja kõrgharidus) omandamine, osalemine (täiendus)koolitusel, kursusel, seminaril, õpikojas, väljaõppel (töökohal) ja eratundides ning iseseisev õppimine ehk teadlik enesetäiendamine.

Tööturukoolitus – töötutele korraldatav töökoolitus, kus omandatakse või arendatakse ametioskusi või muid töölerakendumist soodustavaid oskusi.

Võõrkeel – keel, mis ei ole emakeel.

Isik

Eestis alaliselt elavad 20–64-aastased elanikud, v.a institutsioonides (lastekodud, hooldekodud, kloostrid jms) elavad isikud

FREIM

Rahva ja eluruumide loenduse (2011) ja Rahvastikuregistri alusel loodud Eesti alaliste elanike loend

Haldus- ja asustusüksused

2007, 2011, 2016

Ei ole rakendatav

Täiskasvanuhariduse omandanute/mitteomandanute arv eri tunnuste järgi – absoluutarv (tuhat)

Täiskasvanuhariduse omandanute/mitteomandanute osatähtsus eri tunnuste järgi – protsent

Aasta

OTSEKOHALDUVAD ÕIGUSAKTID

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 452/2008, 23. aprill 2008, milles käsitletakse statistika koostamist ja arendamist hariduse ja elukestva õppe valdkonnas (EMPs kohaldatav tekst)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/1700, 10. oktoober 2019, millega luuakse valimitena kogutud individuaalsetel andmetel põhineva üksikisikuid ja leibkondi käsitleva Euroopa statistika ühtne raamistik ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EÜ) nr 808/2004, (EÜ) nr 452/2008 ja (EÜ) nr 1338/2008 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1177/2003 ja nõukogu määrus (EÜ) nr 577/98 (EMPs kohaldatav tekst)

MUUD ÕIGUSAKTID

Puuduvad

MUUD KOKKULEPPED

Puuduvad

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 32, 34, 35 ja 38 sätestatud nõuetest.

Statistikaameti andmebaasis avaldatakse ainult hinnangud, mis põhinevad vähemalt 20 vastajal.

Statistika avaldamise aegadest teavitab avaldamiskalender, mis on tarbijale kättesaadav veebilehel. Iga aasta 1. oktoobril avaldatakse avaldamiskalendris järgmise aasta statistika andmebaasi, pressiteadete, IMFi põhinäitajate ja väljaannete avaldamise ajad (väljaannete puhul ilmumiskuu).

Kalender

Kõigile tarbijatele on tagatud võrdne ligipääs riiklikule statistikale: riikliku statistika avaldamise ajad teatatakse ette ja ühelegi tarbijakategooriale (sh Eurostat, valitsusasutused ja massimeedia) ei võimaldata riiklikule statistikale juurdepääsu enne teisi kasutajaid. Riikliku statistika esmaavaldamise koht on statistika andmebaas. Juhul kui avaldatakse ka pressiteade, ilmub see samal ajal andmete esmaavaldamisega andmebaasis. Avaldamiskalendris väljakuulutatud kuupäeval on riiklik statistika veebilehel kättesaadav kell 8.00.

Igal kuuendal aastal

Pressiteade ilmub koos uute andmete avaldamisega

Ei avaldata

Andmed avaldatakse statistika andmebaasis https://andmed.stat.ee/et/stat valdkonna „Sotsiaalelu / Haridus / Täiskasvanute koolitus / Täiskasvanute hariduse omandamine“ kõigis tabelites.

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 33, 34, 35, 36 ja 38 sätestatud nõuetest. Üksikandmete kättesaadavust ja anonümiseerimist reguleerib Statistikaameti konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel edastamise kord.

Andmed on sisendiks statistikatööle 50101 “Piirkondlik areng“.

Käsiraamat „Adult Education Survey“ (draft), Eurostat

https://circabc.europa.eu

Nõuetele vastav kvaliteediraport saadetakse Eurostatile.

Statistikaametis on protsesside ja toodete kvaliteedi tagamiseks rakendatud EFQMi täiuslikkusmudelit ja Euroopa statistika tegevusjuhist ning sellega seotud Euroopa statistikasüsteemi kvaliteedi tagamise raamistikku ESS QAF. Samuti lähtutakse riikliku statistika seaduse § 7 „Riikliku statistika tegemise põhimõtted ja kvaliteedikriteeriumid“ nõuetest.

Statistikaametis tehakse statistikatöid rahvusvahelise mudeli põhiselt (Generic Statistical Business Process Model – GSBPM). Statistikatööde lõppetapp on GSBPMi järgi üldine hindamine, milleks vajalikku teavet toodetakse igas etapis või alamprotsessis ning see võib esineda mitmel kujul, nt tagasiside kasutajatelt, protsessiga seotud metaandmed, tootmismõõdikud ja töötajate soovitused/nõuanded. Selle teabe põhjal koostatakse hindamisaruanne, mis toob välja kõik statistikatöö versiooniga seotud kvaliteediprobleemid ja annab sisendi parendustegevusteks.

Haridus- ja Teadusministeerium

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Sotsiaalministeerium

Alates 1996. aastast korraldab Statistikaamet maine ja tarbijarahulolu uuringuid. Kõik tulemused on kättesaadavad Statistikaameti kodulehel rubriigis Tarbijauuringud.

Vastab eeskirjadele

Uuringu liik ja andmekogumismeetodid tagavad piisava kaetuse ja ajakohasuse.

Tõenäosuslikust valikust tuleneva vea suurus on hinnatud.

Eurostat ja riiklikud statistikaametid püüavad vähendada valikust sõltumatuid vigu, täiustades pidevalt metoodikat ja uuringuprotsessi, nt võttes kasutusele arvutipõhise hinnaandmete kogumise, mis aitab vältida kodeerimis- ja trükivigu.

Esialgsed andmed avaldatakse kaheksa kuud pärast välitööde lõppu.

Andmed on avaldatud avaldamiskalendris väljakuulutatud ajal.

Andmed on võrreldavad teiste Euroopa Liidu riikide andmetega.

Andmed on ajaliselt võrreldavad kogu aegrea (2007–…) ulatuses.

Ei ole rakendatav

Statistikatöö väljundid on omavahel kooskõlas.

Statistikatöö küsimustike täitmise aeg kokku tööpäevades: 7,8

Andmete revisjoni põhimõtted ja parandustest teavitamine on kirjeldatud Statistikaameti kodulehel rubriigis Riikliku statistika levitamise põhimõtted.

Avaldatud andmeid võidakse revideerida metoodika täiustamisel, vigade ilmnemisel, uue või parema info laekumisel.

UURINGUPÕHISED LÄHTEANDMED

Objektide arv üldkogumis on 840 000. Objektide arv valimis on 6000.

Tehakse stratifitseeritud lihtne juhuslik vanuserühma ja soo järgi.

ADMINISTRATIIVSED LÄHTEANDMED

Ei kasutata

LÄHTEANDMED TEISTEST STATISTIKATÖÖDEST

Ei kasutata

Igal kuuendal aastal

Andmeid kogutakse isikutelt. Andmete kogumise meetodid on telefoniintervjuu (CATI) ja külastusintervjuu (CAPI). Intervjuusid teevad asjakohase väljaõppe saanud Statistikaameti telefoniküsitlejad. Andmete kogumise juhtimiseks ja jälgimiseks kasutatakse vaatluste välitööde infosüsteemi (VVIS). Küsimustikud on elektrooniliseks täitmiseks küsitlejale arvutis. Andmete esitamisega seotud teave asub Statistikaameti veebilehel rubriigis Küsimustikud.

Andmeid kogutakse riikliku statistika küsimustikuga „Eesti täiskasvanute koolitus“.

Valideerimine hõlmab aritmeetilisi ja kvalitatiivseid kontrolle, sh võrdlust teiste andmetega.

Andmete sisemist sidusust kontrollitakse enne andmete levitamist.

Eesti täiskasvanute koolituse uuring hõlmab ligikaudu 6000 isikut vanuses 20–64, kes on valitud Eesti elanike seast juhusliku valiku teel.

Puuduvate või ebausaldusväärsete andmete korral kasutatakse hinnangute imputeerimist etteantud eeskirjade järgi.

Arvutatakse muutujad ja statistilised üksused, mida otseselt ei kogutud, kuid mida on vaja väljundi tootmiseks. Uute muutujate arvutamiseks rakendatakse aritmeetilisi teisendusi muutujatele, mis on juba olemas. Seda võidakse teha mitu korda, tuletatud muutuja võib põhineda omakorda varem tuletatud uutel muutujatel.

Arvutatakse kaalud statistilistele üksustele, mida kasutatakse valikuuringu andmete laiendamiseks üldkogumile. Andmete laiendamise aluseks on uuringuaasta 1. jaanuari arvestuslik rahvaarv. Kõik valimi laiendamisel üldkogumi kohta saadud andmed on tegelike parameetrite hinnangud.

Agregeeritakse üksikandmed analüüsiks vajalikule astmele. Siia kuulub andmete summeerimine klassifikaatori järgi ja statistiliste mõõdikute, nt keskmine, mediaan, dispersioon jne, arvutamine. Kogutud andmed teisendatakse statistiliseks väljundiks. Hõlmab lisanäitajate arvutamist.

Ei korrigeerita

Puuduvad