Eksperimentaalstatistika toetab teadlikke otsuseid

Eksperimentaalstatistika peamine ülesanne on reageerida ühiskonnas toimuvale ja anda kiire hinnang, mida näitavad andmed nähtuste, olukordade ja sündmuste kohta. Näiteks, kui valitsus plaanib kehtestada mõnd maksu, on vaja analüüsida sellega kaasnevaid kulusid ja tulusid. Kui poliitikud hakkavad valimiste eel lubadusi andma (luua juurde lasteaiakohti, suurendada teatud toetusi vms), on mõistlik analüüsida, kas neid on võimalik ka täita. Sarnaste teemade käsitlemisel on eksperimentaalstatistika võimalused suureks abiks.   

Statistikaameti eksperimentaalstatistika tiim teeb tellimus- ja arendustöid, mis selgitavad andmete abil Eestis ühiskonnas toimuvaid nähtusi nii riiklikul kui ka piirkondlikul tasandil. „Paneme kokku kirjeldavat statistikat, mis selgitab juhtunut ning koostame ka mõjuanalüüse ja mudeleid. Soovi korral saab leitud seosed visualiseerida ka rakendustes, luua vastavad kalkulaatorid või algoritmid, mis aitavad mõjusid seletada ja prognoosida,“ selgitab eksperimentaalstatistika juhtivanalüütik Kaja Sõstra.
 

Registriandmed annavad võimaluse analüüsida ka väiksemaid piirkondi

Selleks, et huvilised saaksid endale vajaliku info kätte kiiresti ja mugavalt, otsib eksperimentaalstatistika pidevalt uusi võimalusi statistika tegemiseks. Statistikaameti tiim kasutab

• andmete linkimist ja kombineerimist;
• uudseid andmeallikaid (nt Eleringi elektritarbimise andmed, mobiilioperaatorite andmed);
• uusi meetodeid (nt veebikammimine, masinõpe);
• nüüdisaegseid visualiseerimisvõimalusi (nt R-Shiny, Flourish). 

Analüüsitavad andmed pärinevad erinevatest andmekogudest. Näiteks isikute andmed (demograafilised andmed, tööhõive) tulevad rahvastikuregistrist, Eesti hariduse infosüsteemist, töötamise registrist, töötukassa andmekogudest; sissetulekute andmed pärinevad maksu- ja tolliameti deklaratsioonidel, sotsiaalkindlustusameti pensionite ja toetuste andmetest, töötukassa hüvitiste andmetest.

Andmed ettevõtete ja asutuste kohta saadakse äriregistrist, töötamise registrist, käibedeklaratsioonist, tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustusmakse deklaratsiooni, FIE-de tuludeklaratsioonist ja majandusaasta aruannetest. Muudest andmestikest kasutab tiim näiteks Eleringi elektri tarbimise tunniandmeid isikute ja ettevõtete kohta ning kinnisvaraportaalidest müügi ja üürikuulutuste andmeid. Oluliseks lisaväärtuseks on võimalus linkida andmeid eri andmekogudest ja saada uut infot isikute ja ettevõtete kohta.

„Kuna kasutame eksperimentaalstatistika tegemiseks enamasti registriandmeid, saame analüüsida ka kohalikust omavalitsusest väikseimaid piirkondi, näiteks kante,“ ütleb Sõstra.

Valik tehtud töödest

Statistikaameti eksperimentaalstatistika tiim keskendub tellimus- ja arendustöödele ning on valmis kiirelt reageerima tellija vajadustele ning aitama leida sobivaima lahenduse vajalike andmete kogumiseks ja analüüsimiseks.