Rahva ja eluruumide e-loenduse lõpuni on jäänud

Liikumisanalüüs

Kuidas võttis Eesti ühiskond eriolukorras rakendatud meetmed vastu? Kas inimesed jäid paiksemaks? Koostöös mobiilsidefirmadega analüüsis statistikaamet 20. veebruarist kuni 17. maini 2020 anonüümsete mobiiliandmete alusel inimeste liikumisaktiivsust eriolukorra ajal võrreldes eelnenud ajaga.

Mobiilsidefirmad koondasid oma andmed kokkulepitud metoodika järgi, kasutades algandmetena oma mobiilsidevõrgu anonüümseid andmeid ja arvutasid iga anonüümse mobiilinumbri peamise asukoha. Selleks tehti kindlaks mobiilimastid, kuhu number oli 24 tunni jooksul kõige kauem ühendatud. Arvesse võeti nii keskmist kui ka maksimaalset liikumiskaugust peamisest asukohast.

Tulemused üldistati kohalike omavalitsusüksuste alusel ja võimaluse korral ka detailsemalt (nt Tallinnas ning Tartus asumite järgi). Järgmisena vaatas statistikaamet mobiilsidefirmadelt laekunud koondandmed üle ja arvutas kogu Eesti paiksusmäära ning teised liikumise näitajad.

Vaata lähemalt siit.

Vaata interaktiivselt esitatud liikumisanalüüsi andmeid siit.

Vaata lähemalt uudisest siit.

Vaata lähemalt blogipostitusest siit.

Huvitav fakt

Eesti kahes suuremas linnas, Tallinnas ja Tartus, vähenes pärast eriolukorra kehtestamist elanike arv. Enamik väiksemaid omavalitsusüksusi sai aga eriolukorra ajal inimesi juurde. Elanike arvu vähenemine näitab, et paljud Tallinna ja Tartu elanikud otsustasid eriolukorra veeta suvekodus või mujal linnast eemal. Kõige rohkem said eriolukorra ajal inimesi juurde Alutaguse, Antsla, Haljala, Hiiumaa, Kastre, Kuusalu, Lääne-Nigula, Lääneranna, Mustvee ja Peipsiääre vald.

Tellija: 

valitsuse kriisikomisjon

Andmeallikad: 

Telia, Elisa ja Tele2 agregeeritud mobiilpositsioneerimise andmed

Teostajad: 

Andres Kukke, Arko Kesküla, Tõnu Raitviir, Kaja Sõstra, Boris Lorenc, Maiki Ilves

Kõik loevad! Osale suurel Eesti rahva e-loendusel 28.12–22.01. Alusta siin!