Otsingu tulemused

2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse (REL 2011) andmetel oli 20-aastasest ja vanemast Eesti elanikkonnast kõrgharidusega 34%, keskharidusega 45% ning põhi- ja madalama haridusega 21%, teatab Statistikaamet.

31. detsembril algaval rahvaloendusel saab interneti teel osaleda ka raamatukogudes, mis on selleks puhuks varustatud ID-kaardi lugejatega. Rahvaloendusel saab interneti teel osaleda 31. detsembrist jaanuari lõpuni.

Eesti elanikud tegid tänavu teises kvartalis 97 000 välisreisi ja 472 000 ööbimisega sisereisi. Kokku veetsid eestimaalased nii sise- kui ka välisreisidel võrdselt 1,2 miljonit ööd. Keskmine reisikulu inimese kohta oli oluliselt suurem kui kunagi varem.

Statistikaameti peadirektor Urmet Lee annab aru. • Milline oli lõppev aasta Eesti statistikas? • Kuidas õnnestus aasta suursündmus – rahvaloendus? • Kuhu suunas statistika tegemine liigub?

83% Eesti elanikest on teadlikud, et tänavu toimub rahva ja eluruumide loendus, selgub uuringufirma Faktum & Ariko poolt läbi viidud küsitlusest. Enamik küsitletutest pidas rahvaloenduse korraldamist vajalikuks.

Statistikaameti tööturu kiirstatistika värsked andmed näitavad, et üldarvuna oli novembri lõpus Eestis kehtivaid töösuhteid oktoobrist rohkem. Viimase kuuga on töösuhete arv kõige rohkem langenud töötlevas tööstuses, eelkõige puidutöötlemise* ja mööblitootmise alal.

Töötuse määr oli 2017. aasta I kvartalis 5,6%, tööhõive määr 66,3% ja tööjõus osalemise määr 70,2%, teatab Statistikaamet. Tööjõus osalemise määr jõudis varasemate aastate I kvartalitega võrreldes rekordtasemele.

Esialgsetel andmetel oli 1. jaanuaril 2013 Eesti arvestuslik rahvaarv 1 286 540, teatab Statistikaamet. Rahvaarvu kahanemist 2012. aastal mõjutas kõige enam väljarände suurenemine ja surmade arvu kasv.

Statistikaameti analüütikud Kalev Noorkõiv, Mari Plakk ja Jaana Rahno toovad värskelt ilmunud Eesti statistika aastaraamatus välja olulisemad rahvastikutrendid aastal 2010. 2011. aasta 1. jaanuaril oli Eesti arvestuslik rahvaarv 1 340 194. Loomulik iive oli 2010. aastal 35 inimese võrra positiivne tänu vähenenud surmade arvule. Meeste loomulik iive oli positiivne juba 2009. aastal. Naiste loomulik iive aga on endiselt negatiivne. Maakondadest oli 2010. aastal loomulik iive positiivne Harju-, Tartu- ja Raplamaal, kõige suurema negatiivse iibega maakond oli Ida- Virumaa. Eestlaste loomulik iive

Sel aastal tähistab statistikaamet 100. aastapäeva ja sel puhul kuulutame välja konkursi Eesti möödunud aasta parima andmeloo ja infograafika väljaselgitamiseks.