Rahva ja eluruumide loenduse alguseni on jäänud

Vähem on rohkem: rahvusvaheline veepäev keskendub vee väärtustamisele

Blogi
Postitatud 22. märts 2021 9:03

Selle aasta ÜRO rahvusvahelise veepäeva teemaks on vee väärtustamine. Vesi on eluks hädavajalik ressurss ja mängib olulist rolli ka kliima reguleerimise tsüklis. Veevarude ja vee ökosüsteemide ning joogi- ja suplusvee haldamine on seetõttu keskkonnakaitse üks alustalasid. Euroopa Liidu (EL-i) viimase 30 aasta veepoliitika on samuti keskendunud veeressursside kaitsele.

Tänapäeval on puhta vee olemasolu iseenesest mõistetavam, kui aastaid tagasi. Seda tänu põhjavee paremale kättesaadavusele ja ka sellele, et üha enam saab joogivett puhastatud pinnaveest. Vee väärtustamine väljendub seega pigem selle säästlikus kasutamises ja keskkonnas leiduva vee puhtuse ning kvaliteedi kaitsmises.

Eesti on üks säästlikumaid olmevee tarbijaid

Ühisveevärgist pärineva vee tarbimise osas ühe elaniku kohta on Eesti Euroopa riikide hulgas üks säästlikumaid. EL-i liikmesriikides on üldkasutatavaks tarbimiseks mõeldud veekasutuses suured erinevused. Ühisveevärgi kaudu kasutati 2018. aastal suurimaid veekoguseid elaniku kohta Kreekas (157 m³), Norras (155 m³) ja Itaalias (152 m³). Seevastu positiivseks näiteks säästliku veekasutuse osas olid Leedu (48 m³), Läti (46 m³) ja Eesti (45 m³) ning Malta (31 m³ inimese kohta).

Ühisveevärgi veekasutus, 2018* (m³ elaniku kohta)

Enamikus liikmesriikides kasutati inimese kohta viimaste võrdlusandmete alusel ühisveevärgist 50–90 m³ magevett aastas. Riigis kasutatav kogus sõltub olemasolevatest veeressurssidest, nõudlusest, veevõtu võimalusest, kliimast ning tööstus- ja põllumajandusstruktuurist. Riigi eritingimused, nagu näiteks veevõrgu lekete ja muude kadude ulatus ning ühisveevärgi veekasutuse kulud võivad samuti kasutatud mahtusid mõjutada.

Eesti kulutab palju vett energiatootmisele

Kui olmevaldkonnas oleme Eestis pigem säästlikud veekasutajad, siis kogu veevõtu osas eristume ühe elaniku kohta arvestatuna siiski suure veekasutajana – oleme EL-is esimesel kohal ehk elaniku kohta kulutame 1359 m³ vett.

Suur veekasutus tuleneb põhiliselt sellest, et lisaks olmele on vesi oluline energiatootmise, põllumajanduse ja tööstuse ning ka peaaegu kõigi teiste majandussektorite jaoks. Eestis kaasneb just energiatootmisega suur veekasutus nii pinnavee (jahutusveena) kui ka põhjavee osas (kaevandustest väljapumbatav vesi).

Erinevalt paljudest lõunapoolsetest riikidest ei ole Eestis aga vee kättesaadavusega veel probleemi, lisaks on ka energeetikaga seotud veekasutuse trendid paremuse poole pöördunud. Põlevkivil põhineva energiatootmise vähenemine tõi 2019. aastal kaasa ka veekasutuse rekordilise 37% kahanemise. Seda suures osas selletõttu, et jahutusvee kasutus vähenes 2019. aastal 630 miljoni m³ võrra.


Veeressursside kaitsmine on veepoliitika ja keskkonnakaitse üks olulisemaid teemasid. Kulutused reoveekäitlusele ja veevarude kaitsele on aastatel 2013–2018 kasvanud Eestis ligikaudu poole võrra – 153 miljonilt 197 miljoni euroni. Hea on tõdeda, et need kulutused ulatuvad jäätmekäitluskulutustega samasse suurusjärku.

Vaata ka vee valdkonnalehte ja ÜRO rahvusvahelise veepäeva kodulehte.

Foto: Shutterstock

22. juunil töötavad statistikaameti infotelefonid kella 13.00-ni. 23. ja 24. juunil on infotelefonid suletud. Häid pühi!