Otsingu tulemused

Statistikaameti andmetel elas 2020. aastal absoluutses vaesuses 2,2% ja suhtelises vaesuses 20,6% Eesti elanikkonnast. Võrreldes 2019. aastaga vähenes nii suhtelises kui ka absoluutses vaesuses elavate inimeste osatähtsus 0,1 protsendipunkti võrra.

Praegust sajandit on ristitud teabesajandiks. Ennustused ütlevad, et kahe kuni viie aasta pärast sa kas rakendad oma ettevõttes andmeteadust või sa oled surnud.

Eluaseme hinnaindeks tõusis eelmisel aastal 2017. aasta keskmisega võrreldes 5,9%, teatab Statistikaamet. Aastases võrdluses tõusid korterite hinnad 6,4% ja majade hinnad 4,7%.

2013. aasta novembris võrreldes 2012. aasta novembriga vähenes kaupade eksport jooksevhindades 9% ja kaupade import jäi samale tasemele, teatab Statistikaamet. Eksport langes ka 2013. aasta oktoobriga võrreldes 4%.

Esialgsetel andmetel oli 2011. aastal ettevõtlussektori kogukasum 2,8 miljardit eurot, mis oli 40% suurem kui aasta varem, teatab Statistikaamet. Ligilähedast kasumit teenisid ettevõtted viimati 2006. ja 2008. aastal.

Eesti elanikud tegid tänavu teises kvartalis 97 000 välisreisi ja 472 000 ööbimisega sisereisi. Kokku veetsid eestimaalased nii sise- kui ka välisreisidel võrdselt 1,2 miljonit ööd. Keskmine reisikulu inimese kohta oli oluliselt suurem kui kunagi varem.

Ootuspäraselt on töötavaid noori kõige vähem talvel ja aktiivseim töötamisperiood on suvel. Statistikaameti andmetel töötas 2016. aastal III kvartalis (juuli, august, september) 15–24-aastastest 41%, mis oli noorte puhul viimase 15 aasta kõrgeim tööhõive määr.

Märtsis välja kuulutatud ja üle kahe kuu kestnud eriolukord mõjus tööturule negatiivselt. Kui tavalisel aastal on töösuhete arv hakanud teises kvartalis kasvama, siis sel aastal algas märtsi teises pooles hoopis vähenemine. Iga kaotatud töökoha taga on inimene, seega uurisime, kellele on eriolukorrast tingitud tööturu muutused kõige valusama löögi andnud.

Statistikaameti ja Eesti Panga andmetel kasvas esimeses kvartalis teenuste eksport võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 2% ja import 51%. Eesti majandusüksuste poolt eksporditi ja imporditi teenuseid 1,6 miljardi euro eest. Teenuste import suurenes eelkõige telekommunikatsiooni-, arvuti- ja infoteenuste kasvu tulemusena.